Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kümneid kordi rohkem Vene kui Ukraina kodanikke võtab Eesti kodakondsuse (9)

Copy
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette põhiseaduse paragrahvi 156 lõike 2 muutmist nii, et edaspidi saaks Eesti kohalikel valimistel hääletada üksnes Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide alaliselt Eestis elavad kodanikud ja Eesti püsielanikest kodakondsuseta isikud.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette põhiseaduse paragrahvi 156 lõike 2 muutmist nii, et edaspidi saaks Eesti kohalikel valimistel hääletada üksnes Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide alaliselt Eestis elavad kodanikud ja Eesti püsielanikest kodakondsuseta isikud. Foto: Mihkel Maripuu

Varem Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi, kes on lõppeva aasta üheteistkümne kuuga saanud Eesti kodakondsuse, on 37 korda rohkem kui neid tänavusest värskeid Eesti kodanikke, kes olid enne Ukraina kodakondsed – vastavalt 372 ja kümme.

Endisi Venemaa ja Ukraina kodakondseid, kes said Eesti kodakondsuse mullu, Venemaa presidendi Vladimir Putini algatatud Ukraina-vastase sõja esimesel aastal, oli arvuliselt peaaegu samas vahekorras – 343 ja kümme.

Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov nentis, et pärast Venemaa algatatud sõda Ukrainas on Eesti kodakondsuse taotlejaid juurde tulnud just Venemaa Föderatsiooni kodanike arvelt. Kui varasematel aastatel oli Venemaa kodanikest Eesti kodakondsuse taotlejaid ühes kuus tavaliselt 16–30, siis pärast sõja puhkemist, eelmise aasta märtsist, on nende hulk kasvanud poole suuremaks, kuus 57–83ni.

Tagasi üles