Andmekaitse liit julgustab geeniandmete lekkega seotud inimesi hüvitist küsima

«Andmekaitse ei ole tüütu kohustus, vaid ettevõtete usalduse ja edu alus, puudutatud isikutel on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist,» märkis liit pressiteates.

«Küberrünne Asper Biogene OÜ vastu on taunitav – nagu igasugune kuritegevus, kuid siit tuleb võtta õppetunnid meil kõigil ja nendest rääkida,» märkis liit, lisades, et ehkki menetlus on alles algusjärgus, saab tuua välja esmased järeldused, millest on õppida kõigil andmetöötlejatel.

Liidu sõnul peab iga ettevõte suutma tagada infosüsteemi tervikluse, konfidentsiaalsuse, kättesaadavuse ja vastupidavuse. «Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 32 kohustab andmetöötlejaid rakendama piisavaid infoturbe meetmeid, arvestades töödeldavate isikuandmete tundlikkust ja hulka. Toimiv andmekaitse on tihedalt seotud infoturbe meetmete ja infohalduse praktikate rakendamisega kõigis organisatsioonides.»

«Teiseks, kas küberrünnakust puudutatud füüsilistel isikutel on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist? Jah on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist,» seisab teates.

Liit selgitas, et lisaks sellele, et 1. novembrist alates on Eestis lõpuks võimalik isikuandmetega seotud rikkumiste eest välja mõista andmekaitse inspektsioonil ELi õigusega kooskõlas olevaid haldustrahve juriidilistelt isikutelt, on igal füüsilisel isikul õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja või tema lepingupartneri vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

«Alles eile, 14. detsembril, tegi Euroopa Kohus märgilise otsuse asjas C‑340/21, kus samuti küberründe tagajärjel lekkisid isikuandmed ning küberründest puudutatud isikud esitasid mittevaralise kahju hüvitamise nõude andmetöötleja vastu. Euroopa Kohus asus seisukohale, et mittevaraline kahju saab hõlmata olukorda, kus rikkumisest puudutatud füüsiline isik tugineb hüvitise saamiseks oma kartusele, et kolmandad isikud hakkavad tulevikus tema isikuandmeid kuritarvitama, kuna on toimunud isikuandmete töötlemisel turvanõuete rikkumine,» tõi liit näiteks.

«Selle otsuse mõju saab olema huvitav jälgida kindlasti Eesti menetluspraktikas, sest isikuandmete töötlemise rikkumise tulemusena isikutele tekkinud mittevaraline kahju saab hõlmata ka olukorda, kus füüsiline isik kardab ja tunneb hirmu, et kolmandad isikud (nt küberründe toimepanijad), hakkavad tulevikus tema isikuandmeid kuritarvitama. Arvestades, et konkreetsel juhul lekkisid tundlikud terviseandmed, võib seda hirmu pidada põhjendatuks,» täpsustas andmekaitse liit.