President kuulutas välja usaldusega seotud järgmise aasta riigieelarve seaduse

Valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse kohaselt kasvavad tulud tänavusega võrreldes 7,7 ja kulud 4,9 protsenti. Tulude maht on 16,8 miljardit ja kulud 17,7 miljardit eurot.

Eesti kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKTst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarves kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKTst.

Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Karis kuulutas välja veel neli valitsuse usaldusküsimusega seotud seadust.

Riigieelarve seaduse muutmise seadusega muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Sealhulgas vähendatakse riigi võlataseme lubatud määra 60-lt 30 protsendile ning vastavad tingimused jäävad kehtima kuni 31. detsembrini 2029.

Maapõueseaduse muutmise seadusega sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood. 2024. aasta jaanuaris hakkavad kehtima uued maa maksustamishinnad, mis on aluseks ka riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasu arvestamisel. Muudatuste eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maa kasutustasudega järk-järgult kohaneda.

Liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seadusega muudetakse veoautode teekasutustasu määrasid. Muudatuse eesmärgiks on veoautode energiatõhususe parandamine ning nende negatiivse keskkonnamõju vähendamine, rakendades printsiipi «saastaja maksab» rohkem. Lisaks muudetakse trahviühikuid nii, et need aitaksid vältida teekasutustasu maksmata jätmist. Veel vähendatakse teatud tingimustel vanuse- ja muid piiranguid töötamiseks kutselise autojuhina.

Looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadusega kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse. See vähendab haldusorgani ja notarite töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist. Muudatused puudutavad veel loomakahju hüvitamist, loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlusest avalikkuse teavitamist ja riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijatele kaitsealadel töötamise lubade andmist.