Idee pole iseenesest uus. Ülemaailmsed tehnoloogiahiiud püüavad juba aastaid luua tooteid koondnimetusega «tervis», kuid seni on suurimaks komistuskiviks saanud inimeste tundlikud isikuandmed ehk tuleviku nafta, mille pealt kasu lõikamine teeb rikkaks.
Kaks aastakümmet tegutsenud geenipanga andmete abil pole seda seni teha osatud. Nii andiski Tartu Ülikooli nõukogu, mis juhib ka geenivaramut, viis aastat tagasi teadusprorektor Kristjan Vassilile ülesande panna inimese geeniandmed paremini teenima. Ideest kuulnud suured farmaatsia- ja biotehnoloogiagigandid pakkusid üksteise võidu ülikoolile nende andmetele ainujuurdepääsu eest sadu miljoneid eurosid. Ent ettepanekud lükati tagasi, sest ülikool otsustas tegutseda ise. Kui päris alguses loodeti hakkama saada vaid kohalike investorite ja geenidoonoritega, tõmmati hiljem pilt siiski laiemaks.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/13/15779399t1hf4ec.jpg)