Eesti kandideerib ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks (1)

«Et maailma muuta, peame alustama iseendast ja oma riigist. Lisaks praegustele katsumustele on Eesti valmis reageerima uutele ohtudele, nagu kliimamuutused ja tehnoloogiaga seotud väljakutsed, millel on otsene puutumus inimõigustega. Rahvas, kes oma ajalookogemuse tõttu teab, mida tähendab tegutseda võõrvõimu surve all, annab endast parima, et seista vabaduse, inimväärikuse ja inimõiguste eest,» ütles president Karis.

President märkis, et 75 aastat tagasi valitsenud olud tingisid vajaduse kehtestada universaalsed põhimõtted ja standardid, mis on praegugi suunanäitajad kogu maailmale.

«Paraku ilmestavad praegust aega sõjad ja konfliktid, mis seavad kahtluse alla inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse põhimõtte. Põhiväärtuste hülgamine toob kahepalgelisuse, türannia ning üha uued humanitaar- ja keskkonnakriisid,» rõhutas Karis.

Ta lisas, et ka mõned igapäevaelu muutused võivad inimõigusi murendada.

«Inimõiguste riivet ei saa põhjendada julgeoleku tagamisega, tehnoloogiasektor ei saa netisuhtluse privaatsust seada tähtsamale kohale kui näiteks laste õiguste kaitse,» selgitas Karis.

Riigipea osales ka arutelus, mis käsitles inimõiguste kaitset digitaalses keskkonnas. Ta rõhutas, et internet peab jääma vabaks, avatuks ja turvaliseks ning säilitama oma globaalse ja hajutatud iseloomu ning koostöövõimelisuse.

«Igal juhul tuleb hoolikalt jälgida, et digitehnoloogia piiritud võimalused ei seaks löögi alla üksikisiku turvalisust, väärikust ega autonoomiat,» rõhutas president Karis ja tõi esile tehisaru, blokiahela-tehnoloogia ning kvantarvutite arengust tulenevad proovikivid.

Ta märkis, et tehnoloogia areng ei tähenda vaid tooteid ja teenuseid, uusi tehnoloogilisi lahendusi, vaid see on osa demokraatiast.

«Saame paralleelselt arendada inimkeskset tehnoloogiat ja inimõigusi tagavat ühiskonda — seda näitab hästi Eesti kogemus,» rõhutas riigipea.