Riigieelarve teine lugemine jäi riigikogu tööaja lõpu tõttu pooleli

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.

Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb Euroopa Liidu toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb eelnõu kohaselt 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKTst.

Tuleva aasta riigieelarve prioriteedid on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

Eelnõu kohaselt ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKTst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKTst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril, tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel, mis algasid juba kolmapäevasel istungil, võtsid tänasel istungil sõna Riina Solman, Aivar Kokk, Priit Sibul, Tõnis Lukas ja Andres Metsoja Isamaa, Arvo Aller, Rain Epler, Henn Põlluaas, Siim Pohlak, Rene Kokk, Kert Kingo, Anti Poolamets, Helle-Moonika Helme, Jaak Valge ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Tanel Kiik, Aleksandr Tšaplõgin ja Aleksei Jevgrafov Keskerakonna fraktsioonist. Kõnega esinesid ka fraktsiooni mittekuuluvad Tõnis Mölder, Kalle Grünthal ja Jaanus Karilaid.

Läbirääkimised jätkuvad riigikogu täiendaval istungil, mis algab reedel kell 11. Pärast läbirääkimiste lõppu viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Edasi lükkub 22 eelnõu arutelu

Tööaja lõppemise tõttu lükkub neljapäevase istungi päevakorrast edasi üheksa eelnõu teine ja 13 eelnõu esimene lugemine.

Istungiaja muutmise ettepanekud ei leidnud toetust

Kella 10.30 paiku tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku lühendada neljapäevase istungi aega ning lõpetada istung kell 11.15, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Istungiaja lühendamise poolt oli 28, selle vastu aga 53 riigikogu liiget.

Kella 11.40 ajal tegid Isamaa ja Reformierakonna fraktsioon ettepaneku pikendada neljapäevast istungit kella 14ni, kuid ka see ettepanek ei leidnud riigikogus toetust. Istungiaja pikendamist toetas 54 ja selle vastu hääletas 31 riigikogu liiget. Riigikogu töö ajagraafiku muutmiseks olnuks vaja kahekolmandikulist häälteenamust.