/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/12/04/15761210t1h409e.jpg)
Riigikogu Eesti 200 fraktsioon tahab terviseminister Riina Sikkutilt (SDE) teada, millal seadustatakse patsiendi elulõpu tahteavaldus, mis on tuntud ka kui patsiendi testamendi nime all.
Kannatavad nii haiged kui arstid: erakond soovib patsiendi elulõpu tahteavalduse seadustamist (5)
Eesti 200 fraktsiooni juht Toomas Uibo märkis, et Eesti elanikkond vananeb ning ehkki tõhusam ravi pikendab küll eluiga, siis ei pruugi see alati inimese rasket haigust ega ka tema elu kvaliteeti parandada.
«Seega tuleb ühel hetkel tunnistada, et edasine ravi jätkamine ei mõjuta enam haiguse kulgu paremuse suunas ning põhjustab talumatuid kannatusi,» sõnas ta.
Uibo juhtis tähelepanu sellele, et mitmes Euroopa riigis on elu lõpu otsused, aga ka teatud olukorras eutanaasia, seadustatud. «Eestis pole ei eutanaasia ega ka ebatõhusa ja haige kannatusi pikendava ravi lõpetamine siiani seaduslikult reguleeritud. Seetõttu pole ka ime, et mõned ühiskonna liikmed on võtnud initsiatiivi enda kätte ning hakanud pakkuma vahendeid enesetapuks,» ütles Uibo, viidates n-ö suitsiidikontorit pidanud Paul Tammertile, kellele esitati süüdistus ebaseaduslikus tervishoiuteenuse osutamises.
Elulõpu otsuste probleemi on Uibo sõnul teadvustanud ja sellega tegelnud arstidest, eetikutest ja juristidest koosnev töögrupp, kes on välja töötanud ka vastava protsessi ning dokumendid. «Praegu tundub, et nimetatud grupi tegevus on peatunud ning elulõpu otsused on ikka seadustamata.»
Kannatavad nii haiged, aga ka arstid, kes seadustamata tegevusi teha ei julge või vähemalt on selles suhtes kõhklevad.
Et elulõpu teenust pakkunud Tammert oli endine Eesti 200 liige, avaldas erakonna fraktsioon muret, et elulõpu otsuste seadustamise protsess venib. «Selle all kannatavad nii haiged, aga ka arstid, kes seadustamata tegevusi teha ei julge või vähemalt on selles suhtes kõhklevad. Patsiendi testamendi või elulõpu tahteavalduse seadustamiseks on valmis ka ühiskond, nagu näitasid arstide ja potentsiaalsete organdoonorite hulgas tehtud uuringud.»
Kui patsiendi testament on seadustatud, siis peaks Uibo sõnul ühiskond jätkama arutelu eutanaasia teemal. «Enne eutanaasia seadustamist vajaksime palju paremat palliatiivset ravi, kui praegu Eestis olemas on,» rõhutas Uibo.