Vitsut: haldusreform ei ole Keskerakonna võimu põlistamiseks

Vitsuti sõnul tuleb Tallinna linnaosad kaotav ning linnaga lähivaldu ühendav haldusreform võimalikult kiiresti ära teha. Ta põhjendas selle vajalikkust majanduskriisiga riigis ja ütles, et pealinn tahab ses osa eeskuju näidata.

Eelnõu järgi tahetakse muudatused rakendada 1. juulist, mistõttu muutuks ka kord sügisestel omavalitsuste valimistel. Praegu on pealinna valimisringkonnad jaotatud vastavalt linnaosadele, haldusreformi järel jääks alles vaid üks ringkond.

Kuidas see võiks keskerakonnale kasulik olla, ei osanud eelnõu algatanud linnavolikogu esimees pressikonverentsil öelda. Küll aga kinnitas ta, et reformi ei algatatud selleks, et Keskerakonna võimu pealinnas põlistada.

Linnaosade asemel piirkonnad

Kui Tallinnaga liidetakse ka ümberkaudseid valdu, muutuvad needki samasugusteks piirkondadeks, nagu linnaosade kaotamisel eelnõus kavandatavad 10 piirkonda.

1. juulist muutuvad linnaosavalitsused piirkondlikeks osakondadeks, mida hakkavad eelnõu järgi juhtima apoliitilised osakonnajuhid. Kuni valimisteni jäävad piirkonna juhataja kohusetäitjateks senised linnaosavanemad.

Vitsut ei olnud ka nõus sellega, et reform tsentraliseerib linnavõimu. Tema väitel kaob hoopis ära üks vahelüli linnarahva ja linnavalitsuse vahel. Ühtlasi toob see rahalist kokkuhoidu umbes 6 protsenti tegevuskuludest. Vitsut nimetas seda juhtimise optimeerimiseks, sest praegu on linnavalitsuses ja linnaosavalitsuses paljude tööde dubleerimist.

Reformi läbiviimiseks jäänud viie kuu jooksul tuleb Vitsuti sõnul muuta tohutu hulk linna õigusakte.

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut andis eile volikogu menetlusse kaks eelnõud, millest üks kohustab linnavalitsust alustama läbirääkimisi ühinemiseks Harku, Saue, Saku, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valla ning Maardu linnaga. Teise eelnõu kohaselt lõpetavad praegused linnaosad tegevuse ning linnaosavalitsustest kujunevad linnavalitsuse piirkondlikud osakonnad.