:format(webp)/nginx/o/2023/11/24/15740076t1h1fc8.png)
Paljud täiskasvanud inimesed, kes tunnevad autoroolis, et kaasliikleja on neile liiga teinud või neid ohtu seadnud, lähevad õiglustundest kehutatuna ja emotsioone kontrollimata rikkujale õppetundi andma, küsimata endalt, mida nad tegelikult saavutada tahavad. Mõned neist maanduvad kohtupinki.
See oleks juhtunud nagu üleeile, kuigi tegelikult juhtus siis, mil suur jagu eestlasi sõitis Ford Sierraga. Ega ma teistest erinenud. Nägin silmanurgast Tartus Riia tänaval peatunud liiklusvoos, kus kaks sõidurida kokku jooksid, kuidas taga seiskunud sõidukist tormas mu sinise Sierra ukse juurde umbes kolmekümnendates mees, pilgus vastuvaidlemist välistav otsustavus.
Enne kui ta jõudis juhiukse lingist kinni haarata, et uks lahti rebida, jõudsin ukse seestpoolt lukustada. Kerisin klaasi paar sentimeetrit alla, et uurida, milles asi.
Asi oli selles, et ta polnud aru saanud – tänavad olid tollal tõesti viletsa ja kulunud märgistusega –, kummas sõidureas ma sõidan.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)