KÄSI PULSIL ⟩ Eesti piiripunktid võiks kinni panna ka siis, kui seal ei oleks jalgrattaga mustanahalisi

«Soome piiril ja paari päeva eest juba ka meie piiril toimusid hübriidrünnakud. Soome piirile hakkas lumetuisus saabuma jalgratastega inimesi, kes tahtsid Soome siseneda, mille peale on Soome nüüd sulgenud kõik piiripunktid peale kõige põhjapoolsema. Aga sellest pole ka kasu, sest migrante on hakatud autodega sinna põhja vedama,» juhatas Ehala teema sisse.

«Eesti olukord on selles mõttes parem, et on tulnud vist kaks portsu migrante, kes on Narva sillal kinni peetud ja Venemaa on nad õnneks tagasi võtnud. Ei ole tekkinud olukorda, et inimesed külmetavad kuskil ja tekib rahvusvaheline kaastunne ja tähelepanu,» lausus Muuli.

«Tegelikult pole keegi suutnud täpselt välja öelda, mis eesmärk Venemaal sellega on. Mida Venemaa püüab saavutada? See, et saata sada või kakssada migranti piirile, siis isegi kui Soome nad rahumeelselt vastu võtaks, ei tekitaks see ju mingit kohutavat katastroofi,» nentis ta.

«Ma arvan, et see sada või kakssada migranti on alles algus. Kui tekiks mingi mall ja Soome hakkaks neid vastu võtma, siis tuleks neid järjest juurde. Mul on tunne, et Venemaa püüab selle vooluga saavutada seda, et Soome peaks kuidagi reageerima. Soome ongi pannud piiripunktid kinni ja selle tagajärg on see, et Helsingis on juba meeleavaldus toimunud, Soome venekeelsed on juba protestinud piiripunktide sulgemise vastu. Ja ilmselgelt see tekitab Soomes ka teatava ärevusfooni. Üks eesmärk on kindlasti destabiliseerimine,» arvas Ehala.

Muuli sõnul on Eesti siseminister Lauri Läänemets rõhutanud, et Eesti ei pane Narva piiripunkti kinni. «Mina olen seda meelt, et piiripunktid võiks kinni panna ka siis, kui seal ei oleks jalgrattal mustanahalisi. Ma saan siseministri kaalutlustest aru. Tal on Narvas palju valijaid ja paljud Narva elanikud käivad sageli Ivangorodi vahet ja piiripunkti sulgemine tekitaks Eesti venelaste seas kindlasti palju suuremat pahameelt kui Soome venelaste seas,» rääkis Muuli.

Muuli: valitsus vahetub järgmise aasta märtsis

Teise teemana käsitlesid saatejuhid riigikogu ööistungeid, mida peeti sellest hoolimata, et valitsus sidus eelnõud usaldusega. «See peaks olema kiire ja aruteluvaba protseduur, kus hääletatakse kas seaduseelnõu vastuvõtmist või valitsuse kukkumist. See seab kõige suurema probleemi ette presidendi, kes peab lähitulevikus võtma seisukoha, mida teha varsti seitsme ja detsembris lisanduva kuue usaldushääletusega,» lausus Muuli. Ta meenutas, et president Karis ütles suvel, et ta ei kavatse selliseid asju sallida.

«President on veidi kahvlis ja obstruktsioon on viinud seaduste loomingulise tõlgendamiseni,» lisas Ehala. Muuli arvas, et riigikogus valitseva olukorra lahenemiseks peaks osapoolte juures midagi juhtuma. «Praegu, kus EKRE on kaevikutesse kaevunud, ei ole mingit lahendust loota. Lahendus võib tulla näiteks siis, kui valitsus vahetub. Ma arvan, et see juhtub järgmise aasta märtsis. Erakorralised välimised on ebatõenäolised ja ma arvan, et Eesti riigile pole neid ka vaja,» ütles Muuli.

«Mina ei oleks EKRE suhtes nii kriitiline, nagu mõned on. Reformierakond on praeguses olukorras suuresti ise süüdi,» lisas ta.

Räägiti ka valimistest Argentinas ja Hollandis. «Geert Wildersi populaarsus Hollandis tõusis hüppeliselt pärast 7. oktoobrit. Siis inimeste silmad avanesid,» leidis Ehala.

«Inimesed hakkasid demonstratsioonide käigus nägema, kellega koos nad elavad ja kes meile on siia saabunud. Aga ma ei usu, et niinimetatud parempopulistid suudaksid selle rände ära lõpetada,» täiendas Muuli.

Saate viimane osa pühendati lõppeva nädala reljeefsematele väljaütlemistele.