/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/03/28/1030150t1h9ce7.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega peab projekteeritavate maanteede juurde looma võimalused ka jalgsi või jalgrattal liikumiseks.
Uute maanteede rajamisel peab arvestama jalakäijaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvanud liiklussageduste ja -kiiruste tagajärjena on maanteedel jalakäijatel ohtlikum liigelda, selleks on vaja suurendada nende ohutust, seisab eelnõu seletuskirjas. Selle järgi peab maanteel lisaks sõidukite liiklemiseks ette nähtud sõiduradadele olema kõnnitee või peab olema korraldatud jalakäijate liiklemine teepeenral või sõiduteest eraldi asetseval katteta pinnasrajal.
«Kiirtee ja esimese klassi maantee rajamisel peab ehitama jalg- ja jalgrattatee olenemata projektkiirusest,» kinnitas maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu.
Jalgtee on jalakäija liiklemiseks ette nähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või
jalgrattateest eraldatud teeosa. Samuti näiteks jalakäijate ja jalgratturite ühiseks liiklemiseks ette nähtud sõiduteest eraldatud tee ning maantee koosseisus olev eraldiasetsev jalg- ja jalgrattatee või
rattatee.
Kasesalu lisas, et lõikudel, kus liigub alla 50 auto ööpäevas võib kasutada jalg- ja jalgrattateeks eraldi peenart või pinnaseteed.
Jalgteel tuleb jalakäijate ja jalgratturite liiklus teineteisest eraldada või ehitada eraldi rattatee, kui nende liiklussagedus kokku on vähemalt 1000 inimest ööpäevas või kui jalgratturite arv ületab 100 ratturit tunnis.
«Jalg- ja jalgrattateed peavad olema aastaringselt kasutatavad ning võimaldama suvi- ja talihooldust,» lisas Kasesalu. Ta seletas, et hooldusküsimus on siiski seotud hooldelepingutega ega ole reaalses elus määratletav projekteerimisnormidega – nendega tuleb ette näha hõlpsasti hooldatav jalg- ja jalgrattatee.
Muudatus ei mõjuta Kasesalu väitel olemasolevaid maanteid ega neid, mis on ümberehitamisel, kuna tegemist on projekteerimisnormidega. «Olemasolevaid teid käsitletakse ainult rekonstrueerimise käigus,» lisas ta.
Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Tõnis Tagger rääkis, et iga tee puhul peab jalakäijate liikumine olema korraldatud liiklusohutusanalüüsist lähtuvalt. «Elementaarsed ja ohutud võimalused peavad olema arvestatud,» ütles ta. «Näiteks juhul, kui on olemas kogujatee, siis jalakäijad ja jalgratturid liiguvad seal.»
Eelnõus seisab, et kiirtee ning I ja II klassi maanteega paralleelselt kulgevalt jalg- ja jalgrattateelt tuleb jalakäijate ja jalgratturite võimalik pääs sõiduteele tõkestada. Sõiduteel peab jalakäijate ja jalgratturite liiklemine olema liikluskorraldusvahenditega tähistatult keelatud.