Ministeerium plaanib salastada kinnistusraamatust nime järgi otsimise

Justiitsministeerium andis teada, et viimastel aastatel on sagenenud nii kodanike kui ka ametiisikute pöördumised isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust andmete otsingu õiguspärasusest. Pöördujatele ei meeldi, et kinnistusraamatu kaudu on võimalik leida nende elukoht.

Nime järgi elukoha leidmine on võimalik siiski vaid juhul, kui inimese omanduses on vaid üks hoonestatud kinnistu või korter ja see inimene ka tegelikult elab seal.

Kui inimesel on hulgaliselt nimekaime – näiteks nime Tarmo Tamm kandjaid elab Eestis umbes 30 – siis kuvab kinnistusraamat kõigi nende omandused läbisegi.

Justiitsministeerium soovib aga eraelu kaitsele viidates kaotada tavakasutajatel võimaluse nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust inimese omanduses olevaid kinnistuid otsida, et takistada nende võimalikku pahatahtlikku kasutamist.

Eelnõu seletuskirjas on toodud välja, et Ametiasutused on teavitanud justiitsministeeriumit näiteks nende ametnike (politseinik, prokurör, kohtunik) elukohta ilmunud isikutest, kes on ametnikku tema ametiülesannete täitmisel tekkinud erimeelsuste tõttu ähvardanud või muul moel häirinud. Justiitsministeeriumile saatis sellekohase pöördumise nt kohtunike ühing ning ka politsei- ja piirivalveamet on toonud konkreetse juhtumi, kus kus nende ametniku elukoht saadi teada kinnistusraamatu kaudu ning tema kodus tekitati kahju.

Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Sessi Poppel täpsustas, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud saavad teha ka edaspidi päringuid füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi, kuna nemad vajavad andmeid oma seadusest tulenevate avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks.

«Edaspidi saavad füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi päringuid teha sellised lepingulised kliendid, kes vajavad isikupõhist otsingut riigi poolt õigusakti või halduslepinguga pandud ülesande täitmiseks (nt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 2 sätestatud isikud, teised isikud oma majandus-, kutse- ja ametitegevuses, elutähtsate teenuste osutajad oma ülesannete täitmiseks). Teistel lepingulistel klientidel on jäävad avatuks muud päringuvõimalused, välja arvatud päring füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi,» täpsustas Poppel.

Ministeerium on saatnud arvamuse avaldamiseks muudatuseettepanekud teistele ministeeriumitele. 

Justiitsministeerium kinnitas pressiteate vahendusel, et samas tuleb kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtet piirata nii vähe kui võimalik, kaitsmaks õiguskindluse väärtust, sest kinnistusraamat peab jääma registriks, mis tagab kinnisomandi puutumatuse ning millele saavad tugineda kinnisvaratehingud.

Kinnistusraamatu avalikkuse režiim säilib ning omaniku andmed on võimalik kätte saada aadressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi otsides.

Kinnistusraamatu infosüsteemi andmete kohaselt tehti 2022. aastal kinnistusraamatus kokku 8 082 362 päringut, sh nime ja isikukoodi järgi 2 389 175 päringut.