OTSEPILT ⟩ Riigikogu kuulab ära riigikontrolöri ja arutab 11 eelnõu

Riigikogu istungi päevakorras olevad eelnõud

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse «Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine» eelnõu (309 OE). Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide täitmisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2022. aasta lõpu seisuga 23,99 miljardi euro väärtuses vara, millest suurema osa moodustas põhivara. Vara tervikuna kasvas aastaga 4,56 miljardi euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2022. aasta lõpus 17,07 miljardi euroni, mis on 2,98 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 6,95 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,12 miljardit eurot.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (332 SE) täpsustatakse, kuidas jaotuvad rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel ülesanded riigiasutuste vahel. Eelnõuga antakse pädevatele asutustele sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selged õiguslikud alused. Eelnõuga luuakse riigisisene meede, et mõjutada ÜRO põhikirja artikli 2 lõikest 4 tulenevat relvastatud jõu kasutamise keeldu ja sõjapidamisnorme rikkunud riigi käitumist ja tegevust. Samuti mõjutada isikuid hoiduma selliste õigusvastaste tegude otsesest või kaudsest toetamisest. Meetme eesmärk on ärgitada õigusvastaselt käitunud riiki täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja see annab võimaluse kasutada selle riigi õigusvastastele tegudele kaasa aidanud isikute vara ettemaksuna kahjude eest, mida õigusrikkuja võlgneb kahju kannatanud riigile. Eelnõuga sätestatakse võimalus kasutada riigi poolt Eesti jurisdiktsiooni all olevat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara, antud juhul Venemaa isikute vara, rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, kui õigusvastaselt kahju tekitanud riik ei hüvita seda kahju kannatanud riigile ning isiku seos riigi õigusvastaste tegudega on piisavalt tõendatud.

Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõuga (257 SE) luuakse miinimumraamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmeete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõu eesmärk on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevatele tegudele. Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Uue regulatsiooniga nähakse ette teavitamise viisid ja kanalid ning millal, mis ulatuses ja tingimustel teavitaja kaitse kohaldub. Eelnõu kohaldub näiteks riigihangete, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvatervise valdkonnas rikkumistest teavitamisel. Riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel on eelnõu järgi kohustus luua teavituskanal Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamiseks. Kaitse saamiseks on nõutav, et teavitajal on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas seadusega. Eelnõu laiem eesmärk on avalike huvide ja õiguskorra toimimise kaitsmine. Kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides, vaid eelkõige on nõutav, et teavitatakse konkreetsetes valdkondades Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest, teavitati esmalt asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal on alust uskuda, et info vastab tõele. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiv. Eelnõu keskendub kitsalt Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta 2021. aasta detsembriks.

Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (136 SE) soovitakse täiendada seadust nii, et oleks võimalik Eesti kodakondsus ära võtta neilt, kes toetavad avalikult Vene Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu. Eesti kodakondsuse saaks ära võtta neilt, kes on selle saanud naturalisatsiooni korras.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (137 SE) soovitakse täiendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust paragrahviga, mis sätestaks, et kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste õigusaktid ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Martin Helme ja Helle-Moonika Helme algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) soovitakse muuta looduskaitseseaduse esimeses paragrahvis sõnastatud seaduse eesmärki selliselt, et inimest käsitletaks looduse osana, mitte loodusest eraldi ega kõrgemal seisvana.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (73 SE) soovitakse eemaldada MTÜ Slava Ukraini juriidiliste isikute loetelust, kellele 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta lõpuni tehtud annetustelt ja kingitustelt residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (79 SE) pakutud muudatuse järgi tekib kohustus end maksukohustuslasena registreerida siis, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 60 000 eurot. Kehtivas seaduses on see piir 40 000 eurot.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Leo Kunnase algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (29 SE) soovitakse taastada võimalus võtta täitevvõimu esindaja vastutusele ametialase lohakuse ja ametiseisundi kuritarvitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele.

Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Ants Froschi algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (72 SE) soovitakse karmistada karistust valimiste võltsimise eest. Kehtiva seaduse järgi karistatakse valimis- või hääletamisdokumendi rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Eelnõu järgi saaks karistuseks määrata kuni kümneaastase vangistuse.

Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõuga (76 SE) soovitakse karistusseadustikku lisada täiendav kuriteokoosseis. Seletuskirjas öeldakse, et muudatuse eesmärk on tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte. Eelnõu järgi on tahtevastase ravimite manustamise ja sellele survestamise eest ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Alaealiste ja abitus seisundis isikute puhul või muude raskendavate asjaolude korral on sama teo eest ette nähtud ühe- kuni viieaastane vangistus. Juriidilist isikut karistatakse eelnõu järgi sama teo eest rahalise karistusega. Eelnõus on ette nähtud erand kvalifitseeritud meditsiinitöötajatele, et osutada hädavajalikku ja ajakriitilist meditsiiniabi.