Omavalitsused avasid gümnaasiumi- reformi osas kaardid

Ettepanekud sündisid pärast seda, kui ministeeriumi esindajad käisid kõigis maakondades tutvustamas reformi kava ja palusid kärpevõimalused välja selgitada.

Kui Hiiumaal leppisid omavalitsused ühe gümnaasiumi allesjäämisega, siis näiteks Harjumaal peetakse minimaalseks 14 ja kriitiliseks piiriks üheksat gümnaasiumi. Kuigi ministeeriumi plaan koondab tuumikgümnaasiumid maakonnakeskustesse, nägid omavalitsusliidud vaeva, et need ka maapiirkondadest ära ei kaoks.

Nii ületabki omavalitsuste pakutud sadakond gümnaasiumi ministeeriumi oodatud kärbet 70 peale.

Mitmed omavalitsused peavad gümnaasiumi jätkamise eelduseks seatud kolme õppesuuna ja 252 õpilase nõuet põhjendamatuks ja soovivad maagümnaasiumidele eritingimusi. Pisemates valdades ei olda nõus ka gümnaasiumi ja põhikooli füüsilise eraldamisega, mis lõhuks kooli ühtsust ja jätaks õpetajad tööta.

Juhul kui reform siiski rakendub, soovib enamik omavalitsusliite selle läbiviimiseks vähemalt kolme aastat, et õppima asunud noored jõuaksid koolid samas paigas lõpetada. Poliitilist otsust reformi tegeliku rakendumise kohta vajatakse aga kiiresti, juba lähikuudel.

Nimelt painab omavalitsusi mure selle tööhulga pärast, mis tuleb ära teha, et vältida gümnaasiumide sulgemisega kaasnevat elukvaliteedi järsku langust.

Näiteks Harjumaa omavalitsused on välja arvutanud, et ainult üheksa gümnaasiumiga jätkates kuluks õpilaste transpordile aastas 419 410 eurot. Pärnu- ja Võrumaal venitaks olemasolev teedevõrk ja otseühenduste puudumine kooli sõitmise aja mitme tunni pikkuseks. Järelikult tuleb investeerida suuri summasid õpilaskodude ehitusse. Oluline on, et reformi kulusid ei hakataks katma perekondade eelarvetest.  

Samas jääb omavalitsuste soovidega arvestamine ikkagi valitsuse otsustada, sest gümnaasiumivõrgu ettepanekutel pole juriidilist kaalu.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise hinnangul vajab iga maakond gümnaasiumide kaotamise osas eri lähenemist.

Näiteks kui Valgamaal on kolme gümnaasiumi allesjäämine õpilaste vähesuse tõttu samahästi kui kivisse raiutud, siis Harjumaal on lugu teine. Juhul kui Tallinn reformiga kaasa ei lähe, tekib maakonnas elavatel lapsevanematel tugev surve laps pealinna kooli saata ja reform kaotab mõtte.

Lahendusi on mitmeid. Reformi esimeses faasis võivad maagümnaasiumid ühineda ja jätkata tööd korraga mitmes majas. Samuti on olnud arutluse all võimalus rajada mõne kutsekooli, näiteks Räpina tehnikumi juurde üldhariduskooli gümnaasiumiklass, sest õppeained on seal samad.

Küttise sõnul toimub põhikoolide ja gümnaasiumide eraldumine iseenesest, sest väikestes koolides pole õpetajatel piisavalt tööd ja gümnaasiumid peavad koonduma. Samas oli kantsler seda meelt, et omavalitsused oma latti tõenäoliselt alla ei lase ja viimane otsus tuleb ikkagi langetada riigil.

«Üldreeglina võiks valitsus olla suhteliselt jõuline suurte linnade gümnaasiumide nõuete osas. Teistes maakonnakeskustes oleks üks riigigümnaasium, mis peaks vastama nõuetele, ja ülejäänute puhul tuleb vaadata, kus tõesti tuleb teha regionaalseid erandeid ehk anda õpilaste miinimumarvus järele,» hindas ta.

Kuigi kuluanalüüsid on veel tegemata, ütles asekantsler, et riik peab omavalitsustele abikäe ulatama eelkõige transpordikulude osas. Eraldi koolibusside süsteemi nagu Leedus pole plaanis luua, selle asemel toetatakse bussitransporti ja loodetakse tänavu sügisel taotletava Euroopa Liidu toetusrahaga ehitada uusi õpilaskodusid. Reformi rakendumisel hakataks õpilastele maksma püsivat toetust, et katta ühiselamu kulud või korteriüür.

Küttis möönis, et gümnaasiumireform tähendab tuhandetele õpetajatele tööta jäämist. Nende abistamiseks tuleb riigil tööle panna laiaulatuslik ümberõppeprogramm. Reform vähemasti esimestel aastatel rahalist kokkuhoidu ei too, pigem vastupidi.  

Minister Jaak Aaviksoo eesmärk on viia gümnaasiumireformi eelnõu jaanipäevaks riigikogu ette. Alles jäävate koolide täpne nimekiri selgub suve lõpuks.

Koolid ja õpilased
•    Eestis on praegu ligi 230 gümnaasiumi, ministeeriumi eesmärk on vähendada nende arvu 2016. aastaks 70ni.
•    Gümnaasiumi tasemel õpib praegu 25 000 õpilast, kuid kümne aasta pärast 21 000.
•    Olukorraga toime tulemiseks peab gümnaasiumidel ministeeriumi kalkulatsioonide kohaselt olema tulevikus vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Suuremates linnades – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas – aga vähemalt viis paralleeli 540 õpilasega.