Muinsuskaitseamet jagas valdkonna parimatele auhindu

«Kultuuriväärtused on hindamatu varasalv ja nende hoidmine ühiskondlik kokkulepe, mis käib ajalooga kultuurriigi juurde. Iga korda tehtud mälestis aitab muuta meid ümbritsevat väärtuslikumaks ning teeb meid inimestena teadlikumaks oma minevikust. Kuid ükski mälestis ei säili ega hoolitse enda eest ise. Seepärast täname ja tunnustame neid, kes kultuuripärandi hoidmisel olulist tööd teevad,» rääkis kultuuriminister Heidy Purga.

Lillepaviljonis toimunud tänusündmusel tunnustati 16 kategoorias kokku rohkem kui 50 nominenti ja laureaati ning enam kui 150 inimest ja asutust, kes erineva rolli läbi on pärandi hoidmisesse ja arendamisesse panustanud.

«Kultuuripärandi hoidmine ei ole lihtsalt meie mineviku jälgede säilitamine, vaid elav osa meie olevikust ja tulevikust. See on lõimunud meie igapäevase eluga ning pakub praegu ja edaspidigi iga päev rõõmu, uhkust ja inspiratsiooni,» sõnas aastaauhindade hindamiskomisjoni juht, muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.

Tunnustussündmusel peetud kõnes rõhutas Mihkelson koostöö olulisust, kutsudes üles üheskoos nii rõõmsaid hetki tähistama kui väljakutseid lahendama.«Koos ületame kõik takistused, lahendame ükskõik kui suured väljakutsed ning leiame uusi ja nutikaid viise, kuidas meie pärandit hoida ja edasi anda. Koostöö on nagu sümfoonia – meie kõigi panus on oluline ning igaühe eriline hääl teeb võimalikuks imelise suurejoonelise tulemuse,» ütles Mihkelson.

Muinsuskaitseameti aastaauhindade laureaadid

Hästi restaureeritud kohalik pärand

Laureaat: elamu Suur-Jõe 46 Pärnus.

Kõik ajaloolised pärlid ei ole ega peagi olema mälestised või paiknema muinsuskaitsealadel. Hooneid hoiavad inimesed, kes neist hoolivad ja neid väärtustada oskavad. Seda mõtet ilmestab eredalt Pärnus Suur-Jõe tänaval asuv elamu. Hoone oli pikalt oodanud oma tähetundi ja nüüdsed omanikud koos hästi valitud spetsialistidega on selle tõeliselt särama pannud!

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab asjatundlikkuse ja austusega tehtud restaureerimistööde eest: Kristiina Piirisilla ja Joosep Piirisilla, Jaak Huimerind OÜ Arhitektuuribüroo Studio Paralleel, Airita Aim ja Reena Rist Palazzo Interiors OÜ ning Indrek Kruuse Vesikaar OÜ-st.

Pärandit väärtustav kohalik omavalitsus

Laureaat: Võru linn.

Aastaauhinna laureaat on Võru linn: Võru linnavalitsuse järjepidevad ja läbimõeldud püüdlused ajaloolise linnasüdame hoidmisel on silmapaistvad. Linna arengukavas on erilise tähelepanu saanud just vanalinna programm, mille eesmärk on vanalinnas vilka elu- ja äritegevuse arendamine ning mõnusa elu- ja töökeskkonna hoidmine. Võru linnavalitsus panustab sealse vanalinna arengusse nii eelarve kui ka energiaga. Näiteks rekonstrueeriti 2023. aastal ajaloolisesse keskkonda sobituvalt mitu tänavat ning viimastel aastatel on vanalinnas saanud uue hingamise mitu õnnetus seisus olnud maja.

Pärandihoidja

Laureaat: Rosma külaselts MTÜ

Pisike Rosma küla Põlva külje all oli olemas ammu enne Põlva linna. Rosma külasse on koondunud nii palju väärtusi, et see koht võiks tervikuna olla üks inimeste vääriselupaik. Selleks on see kaudselt ka tunnistatud, kuna külas on kokku 12 riikliku kaitse väärilist mälestist. Ka Rosma elanikud on alati oma küla ajaloo üle uhked olnud ning külaseltsi panus selle säilimisse on olnud märkimisväärne. Viimaste aastate jooksul on hea hoo sisse saanud vana vesiveski renoveerimistööd. Korrastatud on turbiinikanal ja paisu müürid, ankurdatud veski laiali vajuma hakanud seinad ning vahetatud ära katus.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab Rosma külaseltsi oma kodukoha pärandi hoidmise eest!

Pärandi tutvustaja

Laureaat: ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Julia Smirnova.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Julia Smirnova on kohaliku pärandi entusiastlik tutvustaja ning pärandivaderite vedur. Tal on asendamatu roll Ida-Virumaa noorte kasvatamisel kodukoha ajaloopärandi väärtustajateks, osates õpilasi panna tundma suurt uhkust kodukoha üle ja luues neis sideme oma maaga.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab südamega tehtud töö eest!

Parim restauraator

Laureaat: Isabel Aaso-Zahradnikova ja Aleš Zahradnikov.

Asjatundjad teavad, et tegu on Eesti juhtivate skulptuuri- ja raidkivirestauraatoritega, kes oskavad oma töös mälestisi väärtustada. Isabel ja Aleš töötavad suure vastutustunde, huvi ja kirega. Nende trump on ka tugev ajastutunnetus, milleta tulemust, mida näeme, ei saaks sündida. Eriti silmapaistvad on nende jäljed sakraalarhitektuuri restaureerimisel. Ainult mõni näide lähimineviku olulistest töödest on Oleviste ja Haljala kirikute portaalid ning sellel aastal lisandunud Karja kiriku lääneportaali – meie ühe silmapaistvaima keskaegse raidkivitöö – konserveerimine ja restaureerimine.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab Isabel Aaso-Zahradnikovat ja Aleš Zahradnikovi pühendunud ja meisterliku töö eest!

Parim uurija

Laureaat: Maari Idnurm

Maari Idnurm on kogenud insener, kes on inseneriosade projekteerijana osalenud paljude ehitismälestiste ja vanalinnades asuvate hoonete restaureerimisprojektide koostamises, tuginedes seejuures harukordselt põhjalikele väliuurimistöödele. Lisaks esmaklassilistele inseneriteadmistele valdab Maari suurepäraselt muinsuskaitsjate erialast „salakeelt“, orienteerudes ka tehnilise ala inimeste jaoks sageli esmapilgul ehk ehmatavates terminites, nagu autentsus, paatina, originaal, eriline ja tüüpiline. Seega on Maari asendamatu koostööpartner nii ajaloolastele, arhitektidele kui ka ametnikele.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab Maari Idnurme pühendunud ja südamega tehtud töö eest!

Laureaat: Marika Mägi

Marika Mägi on mitmekülgne teadlane, olles üheaegselt suurepärane esemeuurija ja oskuslik välitööde arheoloog. Tema peamine uurimispiirkond on juba 1990. aastate alguse üliõpilastöödest saadik olnud Saaremaa. Skandinaavia ja Baltimaade rauaaja hea tundjana on Marika viinud selle saare purjetama jõulise tegelasena toonasele Läänemerele. Teadustöö kõrval on ta pannud järjekindlalt erilist rõhku uurimistulemuste tutvustamisele eesti keeles ja eriti neile, kelle kodukandi ajalugu ta uurib.

Hästi restaureeritud kunsti- ja ajaloopärand

Laureaat: Tallinna Toomkiriku tunnikell

Toomkoguduse, restauraatorite, Tallinna linna ja lahkete annetajate koostöös sai uue särava ilme 1779. aastal valminud tunnikell. Kiriku ajanäitaja kuldsed numbrid, pooltunnimärgid ja tunniosutid veetsid suve Esnas, käisid vannis ja said uue kuldse jume. Tunnikellal on siiani säilinud ajalooline lahendus ehk tegu on üheosutilise sihverplaadiga. Selliseid lahendusi tänapäeval enam tihti ei kohta.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab suure pühendumusega tehtud töö eest EELK Tallinna Piiskopliku Toomkogudust ja Martin Bristoli.

Hästi taastatud või restaureeritud detail või hoone osa

Laureaat: Karksi kabeli uks Mulgi vallas Viljandimaal.

Karksi mõisa kunagise omaniku von Lieveni perekonna matusekabelil on ainulaadne rikkalike kaunistustega ajalooline metalluks. Enne restaureerimist olid ajaloolise kabeli ukselehed ühtlaselt roostetanud ja kunagised silmapaistvad dekoratiivdetailid roostest puretud, perekondade vapid ning ehisliistud kadunud. Nüüdseks on imeline kabeliuks taastatud ja kaunistab taaskord perekonnakabeli fassaadi, jutustades lugusid neile, kes maldavad hetkeks peatuda ja kuulatada!

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab südamega tehtud töö eest EELK Karksi Peetri Kogudust, Sten-Maikel Udrast Mulgi vallast, Juhan Hinti Piit ja Pross OÜ-st ning Tõnis Luike.

Hästi restaureeritud interjöör

Laureaat: Von Knorringu aadlimaja interjöör Lai 36 Tartus.

Algse omaniku aadlisuguvõsa nime kandvat von Knorringu aadlimaja hoonet on peetud Tartu klassitsistliku ehitusstiili üheks suursuguseimaks näiteks. Hoonest võib leida palju eriilmelisi, detailirikkaid ja luksuslikke interjööre, kuid see seisis viimastel aastatel tühjalt ning pani nõnda valutama paljude pärandisõprade südamed. Praeguseks on hoone initsiatiivikate omanike tänuväärsel eestvedamisel läbinud põhjaliku värskenduskuuri ning särab taas algupärasega võrdväärselt.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab põhjaliku töö eest Maria Randa ja Romet Randa, Jane Soodlat ja Aivar Roosaaret Maverick OÜ-st ning Ursula Sõpra.

Aasta leid

Laureaat: Haljala kiriku torniniššide leid

Haljala kiriku fassaaditööde käigus tuli välja Eesti keskaegsete kirikute seas seninägematu leid – kolm kinnimüüritud torninišši, mis avati ja mida on plaanis konserveerida. Niššide tagaseintesse on müüritud puidust kinnitusklotsid ja kõige parempoolsema puhul ka põikitala, mille funktsiooni võib vaid oletada, kuna seni ei ole midagi sellist Eesti kirikutes leitud. Ootame põnevusega, mida räägib niššides olnud puidu vanuse määramiseks tellitud uuring!

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab tähelepaneliku töö eest EELK Haljala Püha Mauritiuse Kogudust, Martin Kärnerit OMA Fassaad OÜ-st ning Leho-Toomas Tompsi.

Laureaat: Hansakausside aare Rahkla külast

Rakvere lahingupaiga otsimise käigus tuli päevavalgele peitleid, mis sisaldas 23 hästi säilinud ning osaliselt rikkalikult kaunistatud hansakaussi – uurijate hinnangul ilmselt 13. sajandi alguses Taani misjonitegevuse käigus Eestisse toodud nõud, mida võidi kasutada eestlaste ristimisel. Teada on, et just Virumaa on nende peamine leiupaik. Ehkki tegemist ei ole haruldase üksikesemega, on tänu sellistele leidudele ühel hetkel võimalik hakata tegema uusi teaduslikke järeldusi.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab koostöö eest Otsingu-Koduloo Klubi Kamerad, Eesti Otsingu-Ajaloolise Ühenduse Vironia esindajaid, Ain Mäesalu ning Mihkel Tammetit.

Laureaat: Rüütelkonna hoone lae plafoonmaaling

Sellel aastal tuli rüütelkonna hoones välja Eesti suurim seni teadaolev plafoonmaaling, mis on harukordne leid nii Eesti kunsti- kui ka interjööriajaloo seisukohalt. Seni on terves Eestis leitud vaid kaheksa plafoonmaalingut. Rüütelkonna hoone maaling pärineb 17. sajandist ja selle kogupindala on 60 ruutmeetrit. Tegu on väga hästi säilinud ja erakordselt kvaliteetse maalinguga. Kes on selle suurepärase maalingu autor, on veel teadmata, kuid ehk ühel hetkel selgub ka see.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab suurepärase koostöö eest Hannes Ulmast Riigi Kinnisvara AS-ist, Gert Uiboaeda Riigikantseleist, Hilkka Hiiopit Eesti Kunstiakadeemiast, Toomas Neubauerit ja Kaire Saarset AS-ist Oma Ehitaja ning Pille Lausmäed.

Aasta tegu

Laureaat: Põltsamaa lossikompleksi tööd.

Põltsamaa lossikompleksi rajamist alustati juba 13. sajandil. Algselt ordulinnuseks ehitatud kaitserajatis on hiljem olnud nii kuningaloss kui ka rokokoo stiilis palee, mille ainulaadsed interjöörid hävisid 1941. aasta sõjapõlengus. Põltsamaa lossi on alates 1970. aastatest korduvalt korrastatud, kuid suuremahulised taastamistööd valmisid nüüd, 2023. aasta suvel. Põhjaliku uuenduskuuri läbinud lossikompleksis tegutsevad praegu muuseum-külastuskeskus, veinikelder-restoran, eri meistrikojad ja kunstigalerii. Tänu restaureerimistöödele on taas kasutusele võetud ning külastajatele avatud enam kui 80 aastat varemetes seisnud ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab suurepärase ja silmapaistva töö eest: Põltsamaa Vallavara OÜ, Margit Argus Studio Argus OÜ-st, Margit Aule Lumia OÜ-st, Ülo Mahoni OÜ-st Arc Projekt, Sulev Nurme OÜ-st Artes Terrae, Irina Sokmann Projektibüroo OÜ-st, Uku Villems Tarrest LT OÜ-st ning Aavo Ossip OÜ-st Haspo.

Uus ajaloolises keskkonnas

Laureaat: Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi torni arendus ja väikese kabeli galerii.

Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna tähtsamaid ja kaunimaid pühakodasid. Ehkki hoone sai Teises maailmasõjas tugevalt kannatada, taastati see ajaloolisi väärtuseid austaval viisil. Juba toonaste taastamistööde ajal jäeti torni osas paikneva võlvi ja vahelagede keskossa liftiava, ent lifti paigaldamiseni siis ei jõutud. Need tööd said teoks 2023. aastal. KOKO Arhitektid OÜ loodud ainulaadne lahendus annab võimaluse kõigil, muuhulgas erivajadustega külastajatel, nautida keskaegse torni arhitektuuri, kirikukellade väljapanekut ning Tallinna vanalinna hunnituid vaateid. Midagi sellist juba iga päev ei näe! Kunstisõpradele pakub elamusi ka tööde käigus loodud väikese kabeli galerii, kus avanevad uued võimalused kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste esitlemiseks.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab põhjaliku ja silmapaistva töö eest: SA Eesti Kunstimuuseum, Elo Sova OÜ-st Vana Tallinn, KOKO Arhitektid OÜ, Marko Kozorenko Tarrest LT OÜ-st ning Silvia Ränd Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-st.

Hästi taastatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis

Laureaat: Amante maja Tolli 4 Kuressaares.

Kuressaares on uue hingamise saanud üks kümnest linna alles jäänud kivimajast, mis pääses 1710. aasta Vene vägede rüüsteretkest. See on ka ainus teadaolev hoone Kuressaare vanalinnas, kus on eksponeeritud rootsiaegsed viimistluskihid. Nii kohalikud kui ka linna külalised teavad hoonet eelkõige mõnusa kohvikuna, kus saab maitsvat ja tervislikku toitu. Hoone restaureerimine sai toetust Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandi Ameti partnerprojektist „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“. Projekti toel on hoole ja armastusega korda tehtud kogu maja alates konstruktsioonidest ja lõpetades sisetöödega. Kuressaares on juures üks hingega koht, kus pärand elab!

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab südamega tehtud töö eest Kati Mäkallast, Mihkel Koppelit Koppel Koppel Arhitektid OÜ-st, OÜ Virk esindaja, Priit Kaske Winestro OÜ-st ning Urmas Lõhmust East OÜ-st.

Hästi restaureeritud mälestis

Laureaat: Lillepaviljon Pirita tee 26 Tallinnas.

Valve Pormeisteri ja Henno Sepmanni projekteeritud Lillepaviljon valmis 1960. aastal. See oli uue arhitektuuri teetähis, mis leidis tunnustust ka väljaspool Nõukogude Liitu – nii Soomes kui ka Rootsis. Sellel aastal said valmis hoone tundliku käega tehtud restaureerimistööd, mille käigus laiendati hoonet keldrisse, et lisada ruumide kasutamiseks vajalikke funktsionaalsuseid. Oma tee tagasi Lillepaviljoni leidsid ka Maie Lutteri loodud ja hoone tagant leitud linnuskulptuurid, mis tänu Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tublile tööle korrastatud said.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab suurepärase töö eest OÜ Tannenrode esindajaid, Apex Arhitektuuribüroo OÜ esindajaid, Üllar Hinnot 1Partner Ehitus OÜ-st, Maris Mändelit Restklubi OÜ-st ning Ekke Janiski ja Hilkka Hiiopit Eesti Kunstiakadeemiast.

Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia

Laureaat Üllar Alev.

Agne Trummal oli noor ja särav Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja ning Muinsuskaitseameti peadirektor, kes oma lühikesest elust hoolimata jõudis Eesti muinsuskaitsesse märkimisväärse panuse anda. Temanimeline noore muinsuskaitsja preemia on loodud, et tunnustada riigi või kohaliku omavalitsuse noori muinsuskaitseametnikke, kes on muinsuskaitse arengule oluliselt kaasa aidanud ning kolleege ja kodanikke innustanud.

Üllar Alev on Muinsuskaitseameti meeskonna asendamatu liige – valdkonna tipptegija, kes on oma põhjalike teadmistega väga paljusid mälestiste omanikke parema restaureerimislahenduseni aidanud, samuti kolleegide pädevust ja ameti usaldusväärsust kasvatanud. Suurepärase insenerina on ta pühendanud oma tähelepanu ajalooliste hoonete energiatõhususele ning teinud seda alati väga põhjalikult, selgelt ja kaalutletult, unustamata inimkesksust ja avatust. Innovatsioon ja nutikad lahendused on pärandi hoidmisel ja arendamisel asendamatud ning Üllari panus nende väärtuste kandmisel on inspireeriv eeskuju kõigile kolleegidele.

Elutööauhind

Laureaat Anne Kivi.

Anne Kivi on teenekas ja tunnustatud muinsuskaitsja, kes hoidis 33 aastat hoole ja uhkusega oma kodukandi Viljandimaa kultuuripärandit. „Tema unistustes on üks õige vanalinn nagu muinasjutulinn ning selles, et Viljandi on sellele üpris lähedal, ei kahtle ta põrmugi,“ kirjutas Sakala sel suvel Anne viimaste muinsuskaitsenõuniku-tööpäevade eel. Põrmugi ei saa kahelda ka Anne pikaaegses pühendunud panuses Viljandi muinasjutuliseks kujunemise loos. Anne on olnud Viljandi linna ja maakonna kultuuripärandi aktiivne tutvustaja ning populariseerija, kel silmad alati säravad ning südikust jätkub mitme eest. Oma julguse, pealehakkamise ning raugematu energiaga on Anne hoidnud nii mälestisi kui ka nende omanikke, pidades silmas, et pärand õitseks ja areneks.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab Anne Kivi pikaaegse ja südamega tehtud töö eest ning soovib, et see ainulaadne kuraas kunagi ei kaoks!

Laureaat: Boris Dubovik

Boris Dubovik on Eesti üks legendaarsemaid muinsuskaitsjaid, kelle kirg on Tallinna vanalinn. Jääb mulje, et käidud teekond on olnud kõrgemate jõudude tahtmine, sest enda sõnul sattus Boris Tallinna juhuslikult. Sellest ajast on ta Tallinna vanalinna hoidmisele tõeliselt truu olnud. Boris on ilmselt ainuke, kes on kõndinud läbi kõik vanalinna keldrid ja pööningud, kes teab peast iga raiddetaili ning võib unepealt rääkida lugusid pealinna hoonetest ja nende restaureerimisest. Tallinn on küll ta eluarmastus, kuid tema nõuanded praktilise kogemusega uurija ja restauraatorina on hinnatud keskaegsetel objektidel üle Eesti. Boris juhtis Tallinna muinsuskaitset aastatel 1999–2023. Ta on olnud muinsuskaitse valdkonna tuline kaitsja ning tutvustaja linnavalitsuse pikkades koridorides ja vaiksetes kabinettides, tolmustel ehitusplatsidel ja pingelistel koosolekutel. Tänu Borisile on meie Tallinna vanalinn selline, nagu me seda teame.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab Boris Duboviku pikaaegse ja hingega tehtud töö eest ning soovib kõigiks eesseisvateks tegudeks jõudu-jaksu!