Õnnelik töötaja = õnnelik tööandja

«Mida töötajad tahavad ja mida nad vajavad – need on kaks põhilist küsimust, millele iga tööandja peab vastused leidma,» tõdeb Swedbanki personalijuht Ülle Pind. «Et tahtmine ja vajadus võivad paljuski erineda, lasub juhil vastutus need keskpõrandale kokku tuua ning asuda hoolivalt suunama ja toetama. Täites pidevalt töötaja vajaduste anumat, muutub töötaja tööl õnnelikumaks ning veel edukamaks selles, mida ta teeb.» Kuidas täita töötaja õnneanumat?

Karjäär keset elu

Karjäärivõimalused ei pruugi tähendada ainult ametikõrgendust, vaid ka töövõimalusi, ümber- ja täiendõpet, et sukelduda uutesse ja põnevatesse tööülesannetesse, samuti väljakutse vastuvõtmist rahvusvahelises tiimis või suuremat vastutust.

Kuna Swedbankis on valikuid palju, täidetakse ligi kaks kolmandikku rollidest sisemiste jõududega. «Siin on võimalik teha pikaajalist karjääri, kuid tunda end samas kas või iga kolme aasta tagant justkui uues ükssarvikus,» märgib Ülle Pind muheledes. Rohkelt jagub võimalusi ka karjääri alustamiseks. Iga aasta veebruarist maini on võimalik kandideerida Swedbanki praktikaprogrammi. Seejuures jääb pool praktikantidest panka tööle.

Toomas Rudissaar alustas Swedbankis paarkümmend aastat tagasi töötamist kliendinõustajana, mõne aja pärast andis ta aga teistele swedpankuritele IT-nõu ning nüüd tegutseb Swedbanki koolituskeskuses koolitus- ja arenduseksperdina. «Hindan kõrgelt, et mul on olnud vabadus katsetada, kartmata läbikukkumist,» sõnab Toomas. «Olen saanud tuge selles, mida ma teen ja kuidas tahan areneda. Tunnen, et minu nagu ka kõikide teiste arvamus loeb.»

«Kui lasta töötajal teha seda, milles ta end kõige paremini tunneb, siis ta naudib oma tööd ning teeb seda rõõmuga veel ja veel. Kui ta ei saa aga lasta oma tugevustel särada, võib ind tuhmuda,» lisab Ülle Pind.

Leida tasakaalu võti

Üha sagedamini küsivad inimesed endalt, mis neid päriselt õnnelikuks teeb. Kuidas oleks võimalik elada oma elu terviklikumalt? Mida peaks tegema, et saavutada tõelist rahulolu? Kas mind ikkagi väärtustatakse piisavalt?

«Üks peamine võti on näha töötajat ennekõike inimese, mitte pelgalt töö tegijana. Töö kuulub ju elu juurde, mitte ei seisa sellest eraldi,» lausub Pind. «Lisaks töörollidele on elus palju teisi tähtsaid rolle ning tööelu peab jätma aega ja energiat ka nendeks. Tööandjana tahame oma inimestele pakkuda just toetust selle tasakaalu hoidmisel ning oleme valmis arvestama töötaja vajadustega tema elukaare eri etappides.» Paindlikkus kujutab endast seejuures palju enamat kui vaid võimalust valida töö aega ja kohta. Sellega võrdväärseks on muutunud otsustamine oma tööülesannete ja -koormuse ning kõrvalrollide üle.

Swedbanki kaarditoetiimi rakenduse spetsialist Andres Podžuks tegutseb aastaid põhitöö kõrval vabatahtliku merepäästjana Noarootsis ja osaleb aktiivselt kohaliku kogukonna tegemistes. Ukraina sõja puhkemise järel asus ta kiirelt ukrainlasi aitama. Muu hulgas käis ta aasta jooksul viis korda Ukrainas, viies sinna kiirabiauto, päästeauto, konvoi saatel sõjatehnikat ja sealsele päästeametile Eestis valmistatud mobiilse väliköögi.

«Minu jaoks on oluline töö tähendus ning panna käed külge seal, kus vajadus kõige suurem,» ütleb Andres. Vaheldusrikkus ja võimalus oma potentsiaali eri rollides rakendada ongi põhilised põhjused, mis on teda Swedbankis üle 23 aasta hoidnud.

Terviseta pole ka töötajat

«Noorena võivad pikad töötunnid tunduda investeeringuna tulevikku, kuid tehes seda vaimse tervise arvelt, võib hiljem jääda kasum välja võtmata,» märgib Ülle Pind. Vaimse tervise valemisse kuuluvad head suhted, piisav uni ja puhkus, tasakaalustatud toit ja liikumine ning võimalus kogeda meeldivaid emotsioone.

Selleks, et töötaja end tööle ei «unustaks», on Swedbankis lisaks 28-päevasele puhkusele viis päeva talvepuhkust. Lisaks on igal töötajal tervise turgutamiseks kolm tasustatud tervisepäeva aastas, mille võib välja võtta just siis, kui tekib tunne, et on vaja end veidi turgutada. «Puhkuse ajal on ülimalt vajalik, et inimesed tõesti ka puhkavad, mitte ei tee n-ö poole silmaga ikkagi tööd. Ainult nii saab vaim taastuda ning tekib ruumi uutele ja loomingulistele ideedele,» selgitab Pind. Lisapuhkusepäevi saab töötaja Swedbankis ka elu tähtsündmuste puhul.

Swedbanki hüvede ja hüvitiste valdkonnajuht Piret Prangel ammutab energiat sportimisest. Tema süda kuulub juba üle 25 aasta võrkpallile ja ta on rõõmuga Eesti Firmaspordi Liidu spartakiaadidel Swedbanki spordiklubi eest väljas. Swedbanki tööle tulles on töötajal võimalik valida spordikompensatsiooni või tervisekindlustuse vahel ning lüüa kaasa Swedbanki spordiklubi treeningutel ja üritustel. Lisaks saab soovi korral psühholoogilist nõustamist ükskõik millise elumure korral. «Minu jaoks trenn võrdub tervis ja vaimne heaolu ning see, et tööandja innustab liikuma, luues selleks ka häid võimalusi, näitab hoolimist,» sõnab Piret.

Mitmekesisus rikastab

Swedbanki talendiotsija Johanna Elisabeth Taalmanni ehk kolleegide jaoks lihtsalt Jokot kirjeldatakse lausega «kes teeb, see jõuab». Joko põhitöö on otsida üles sobivad kandidaadid vabadele ametikohtadele ja kutsuda nad kandideerima.

Töö kõrvalt lööb Joko aktiivselt kaasa vabatahtlikes pangasisestes võrgustikes, näiteks IT-valdkonnas naiste karjääri toetavas Women in Techis ja LGBTQ+ töötajate huve esindavas GLaS-is. Lisaks on Joko varem olnud kriisihoolduspereks lastele, kes ei saa mingil põhjusel elada sünniperes ja kelle edasine elukorraldus pole veel selge. Samal ajal on tal jätkunud jõudu pakkuda hoiukodu koduta kasvanud või hüljatud kassidele, kuniks nad uue ja turvalise pere leiavad.

«Swedbankis töötades tunnen, et jagan selle organisatsiooniga ühiseid väärtusi, milleks on hoolimine, pühendumine ja avatus. Võrdne kohtlemine, soovide ja erisustega arvestamine ei ole pelgad sõnakõlksud, vaid töökultuuri osa,» sõnab ta.

Kestlikkus, mitte ainult moe pärast

2022. aastal Swedbanki halduse üksuse juhiks tulnud Karin Sillmann võttis jätkusuutlikkuse ja rohelise mõtteviisi kohe oma südameasjaks. Silmade särades hakkas ta meeskonnaga arvutama ja tegema plaane, kuidas saaks hoida kontorites kokku energiat ja vett ning vähendada kontorite jalajälge. Nii vormistati üheskoos lõplikult ära Rohelise Kontori märgis.

«Minus tekitab see kohe hasarti, kui kuulen inimesi pildumas mõtteid, mis aitavad meil olla säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad,» ütleb Karin. «Kõik algab ju igaühest endast ja väikestest igapäevastest sammudest. Meie pangas on võimalik kohtuda jätkusuutliku mõtteviisiga igal tasandil, olgu selleks meie tooted, rahatarkuse edendamine, Kogumispäeviku kogukond, osalemine algatustes Noored Kooli, Tagasi Kooli ja Annetame Aega. See nimekiri võiks siinkohal veel pikalt jätkuda.»

Üheskoos edasi

«Pole olemas kaht ühesugust töötajat,» ütleb Ülle Pind. «Iga töötaja on oma kogemuste, käitumisviiside, oskuste ja teadmiste ning iseloomuomaduste poolest eriline.»

Uuringute tulemused näitavad, et uusi inimesi värvates troonivad palganumber ja heaolu küll esimesel kohal, ent üha tugevamalt on need läbi põimunud sooviga nii tööteel kui ka isiklikult areneda. Kohe nende kannul on töötajate soovide nimekirjas töö ja eraelu tasakaal ja paindlikkus.

«Väärtust on võimalik tunnetada. Kui tööandja suudab sellesse valemisse kõik need komponendid kokku tuua, lisada juurde hea sisekliima ja suhted töökaaslastega, töötajate ausa ja võrdse kohtlemise, kompetentse juhtimise ning töö kindluse ja stabiilsuse, siis ta ka on edukas,» lausub Ülle Pind.

www.swedbank.ee/careers