100 NÄGU ⟩ AI ja Boris Eldagsen: skandaal fotomaailmas

Kui Sony konkursi korraldajana tulemused avalikustas, keeldus Eldagsen auhinnast, öeldes, et osales ajendatuna soovist juhtida üldsuse tähelepanu diskussiooni vajalikkusele, mida me soovime fotograafiaks pidada ja mida mitte.

Midjourney-teemalised arutelud toimusid visuaalse meedia maailmas juba varem, kuid antud aktsiooniga pakkus Eldagsen aruteludele konkreetsema raami ja globaalse mõõtme.

Üks suuremaid küsimusi on fotona näivate tehispiltide mõju foto usaldusväärsusele. Et fotot on seni võetud enam-vähem tõesena, siis sel aastal jõudsime selgelt ajajärku, kus üha olulisem on pilti vaadates üldine meediateadlikkus ning oskus hinnata silmaga nähtavat kontekstis.

Omaette teemana tõusetus küsimus allikast. Kes ikkagi on AI genereeritud piltide autor? Kas tehisaru loonud insenerid? Või programmile lakoonilise käskluse andnud inimene? Või hoopis miljardid internetikasutajad, kelle fotosid tehisaru tohututes kogustes analüüsib ja seeläbi üha osavamaks muutub?

Fotograafide üldlevinud arvamuse kohaselt pole AI abil valmistatud piltidel fotograafiaga muud seost, kui et programmid kasutavad «toorainena» fotosid, mille teised on juba varem loonud. Ohtliku tulevikunäitena meenutatakse Pierre Boulle`i ulmeromaani «Ahvide planeet», mis kujutab vaid olnut ahvivat ühiskonda.

Vastaspool on tehisintellekti abil loodavate piltide suhtes optimistlikud, arvates, et tööriistana võimaldab AI ka inimpuutelise originaalloome viljelemist.

Olgu originaalloomega, kuidas on, kuid Eldagseni kaudu massidesse jõudnud termin promptograaf tehisaru abil piltide genereerijate ühisnimetajana on juba kasutusel ning meediaruumis segunevad fotod ja neid meenutavad tehisaru-pildid üha enam.

See oli põgus pilguheit vaid fotograafiat puudutavasse. Tänavu on massid võtnud kasutusele tehisaru, mis tekitab poleemikat erinevates eluvaldkondades. Kuidas robotitega koos edasi toimetada, jääb loodetavasti inimeste otsustada.