Kaitseväe Akadeemia teenetemärgi pälvis kuus inimest

Teenetemärgi pälvisid Reet Hendrikson, Liina-Mai Tooding, Tiina Uudeberg, kapten Hele-Reet Lille, kolonel Riivo Valge ja major Kersti Vennik. Lisaks tunnustati ka selle õppeaasta parimaid õppureid.

Päeva esimeses pooles said akadeemia töötajad ja õppurid panna end proovile mälumängus, orienteerumises ning relvast laskmises.

Viimastel aastatel on päeva aktiivsemat poolt ettevalmistanud ja läbi viinud õppurkorpuse isikkoosseis, et anda kadettidele juba õpingute ajal võimalus saada mitmekülgset juhtimiskogemust. Sel aastal olid tegevuste läbiviijateks on Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse 26. maaväe ja 13. õhuväe põhikursuste kadetid.

1. oktoobril 1920. aastal läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valituse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eeldus on eelnev sõduriteenistus. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taasloodi kool 1998. aastal valitsuse määruse alusel, kandes nime Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 2019. aastal nimetati kool ümber Kaitseväe Akadeemiaks.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.