OTSE ⟩ Riigikogu arutab Eesti majanduse olukorda (5)

«Paraku peab tunnistama, et Eesti majandusel ei lähe praegu kõige paremini,» alustas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts oma sõnavõttu.

Palts näitas saadikutele esitlust, milles loetles tänast majandusolukorda mõjutanud tegureid. «On selge, et siseriikliku otsustamise või otsustamatusega saame pakkuda olukorrale leevendust või tekitada raskemaid tagajärgi,» hoiatas ta. 

Palts: poliitikute strateegia on aegunud

Eesti majandus on Paltsi sõnul pikemat aega languses ja kui küsida, millal võiks näha olukorra paranemist, sõnas ta, et suureks optimismiks põhjust pole. «Ehk näeme kasvu järgmise aasta teises pooles, kuid kardan, et seegi saab olema tingitud sellest, et tänane võrdlusbaas on lihtsalt nii kehv. Fakt on see, et Eesti kaupade eksport on viimasel ajal drastiliselt vähenenud.»

Palts rääkis ka seni optimistlikult kirjeldatud heast tööhõivest, märkides, et nüüd on seegi langema hakanud. 

«Kas majandusel on selge vaade, strateegia?» küsis Palts. «Olen kirja pannud, et seda strateegiat praegu ei paista. Ärge saage valesti aru, küsimus pole järjekordse strateegia puudumises, aga puudu on adekvaatsest hinnangust muutunud majandusolukorrale ja sellest, kuidas me võiks sellest kõige valutumalt välja tulla,» sõnas ta, andes mõista, et poliitikute praegune strateegia on aegunud. 

Paltsi sõnul ei jõua ettevõtjad inimesi oma varude vähenemisel enam lihtsalt hoida: «Kollektiivsete koondamiste hulk on selgelt suurenenud.» Tema sõnul on raskem seis just puidutööstuses.

Sarnaselt Paltsile tegi saadikutele graafikutega esitluse ka teedeehitusfirma TREV-2 Grupi juht Sven Pertens, kes rääkis aina vähenevatest investeeringutest teede-ehituses ning muu hulgas ka kütusehindadest. 

Pertens ei usu poliitikutelt kõlanud väiteid, et rohereform majanduse tõusutrendile viiks. «See on muutunud ideoloogiliseks nähtuseks, mida kannab usk, et kõik algatused ja investeeringud on igal juhul vajalikud, mõistlikud ja tasuvad. Kui aga roheliste lahendustega kaasneb toote hinnatõus, langeb toote konkurentsivõime,» rääkis Pertens ja tõstatas küsimuse, kas tarbijad on valmis hinnatõusu ka katma. 

«Riik on teinud palju otsuseid lühikeses vaates, korralikult läbi mõtlemata,» sedastas Pertens. Tema esitluse lõpplauses kõlas muu hulgas Isamaa juhi Urmas Reinsalu sõnum pika majandusplaani kohta. 

Reinsalu soovitab erakondadeülest lepet

Isamaa juht Urmas Reinsalu tegi riigikogule ettepaneku erakondadeüleseks majanduskasvu leppeks ning tõi välja võimaliku leppe printsiibid. Ta sõnas, et riigi konkurentsivõime tuleb muuta prioriteediks, samuti peab koostöö riigivõimu ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel olema stabiilne ja ennustatav.

«Kolmandaks, riigi toimimine vajab sisulist reformi ja debürokratiseerimist. Kõik viimase kümne aasta katsed vähendada bürokraatiat ning tõmmata kokku riigiaparaati on liiva jooksnud,» lisas ta. 

Reinsalu toonitas, et riigi rahanduse juhtimine vajab muutmist ning Eesti energeetika vajab pikaajalist plaani. Ta sõnas, et rohepööret ei tohi teha riigi konkurentsivõimet lammutades. 

Pärast arutelusid algab kahe eelnõu esimene lugemine: valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu (295 SE) ning samuti valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE).