Keskkonnaameti vähipüügikontrollid avastasid kümneid rikkumisi

Eestis tohib vähki püüda vaid augustikuus, sedagi mitte kõikjal, samuti antakse suurema püügisurvega veekogudele piiratud koguses püügiõigusi.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et ligikaudu kolme ja poole kuu jooksul on veekogudest eemaldatud 85 püügivahendit, mida määratleti kas vähinata või vähimõrrana ja mille omanikku ei saanud kindlaks teha.

«Kõige rohkem eemaldati selliseid vähipüügivahendeid Põlvamaal, seal oli neid 26, järgnes Võrumaa 12 ja Tartumaa 10 leitud püügivahendiga. Eemaldatud püügivahenditest vabastatud ja loodusesse tagasi lastud jõevähkide täpset arvu on raske öelda, aga kindlasti oli neid sadu – näiteks vabastati ainuüksi keskkonnaameti Harjumaa inspektorite poolt 188 jõevähki,» rääkis Avarsalu.

Ta lisas, et kuigi jõevähke Eesti veekogudes leidub, ei ole nende arvukus vähikatku puhangute, vähi võõrliikide leviku, ülepüügi ja röövpüüdjate tõttu sugugi ideaalne.

«Just röövpüüdjate kättesaamiseks ja ülepüügi ärahoidmiseks alustasid keskkonnaameti inspektorid koostöös vabatahtlike kalakaitsjatega kontrolle juba jaanipäeva paiku. Kontrollidega jätkati kogu suve vältel ning jätkatakse ka sügisel, mil vähid panevad aluse uuele populatsioonile. Käesoleva hooaja jooksul oleme alustanud 32 jõevähkide ebaseadusliku püügiga seotud väärteomenetlust. Kõige rohkem selliseid menetlusi alustati Harjumaal, lausa 19, ülejäänud 13 menetlust jagunesid Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Võrumaa, Järvamaa ja Pärnumaa vahel,» täpsustas Avarsalu.

Jõevähi püük on Eestis lubatud vaid augustikuus, pärast noorvähkide koorumist suvel ja enne uue paljunemistsükli algust sügisel. Püüdmine ei olnud tegelikult sel aastal kõikides veekogudes lubatud ka augustis.

Näiteks Hiiumaal polnud sel aastal vähipüük üldse lubatud ning sinna ei saanud vähipüügiks vajalikku kalastuskaarti hankida. Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi saab osta portaalist kalaluba.ee alates sama aasta 1. juulist. Vähkide omal käel ümberasustamine on võõrliikide ja haiguste leviku tõkestamiseks keelatud.

Vähipüügireeglite rikkumise eest võib karistada kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui ebaseaduslikult püütakse suurem kogus jõevähke, võib selle eest oodata ka kriminaalkaristus.