Kui tõhus on politsei sisemine kontroll?

Politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo poolt eelmisel aastal prokuratuuri saadetud kahekümne kuriteo seas pole ülitõsiseid seaduserikkumisi.

«Politsei ei uuri enda kuritegusid» – sellist pealkirja kandis üks hiljutine New York Timesi artikkel, mis rääkis sellest, kuidas New Yorgis loodi politseikuritegevuse paljastamiseks sõltumatu uurimisüksus.

Selle töö tulemused olid vapustavad – lühikese ajaga võeti vahele relvastatud röövides osalenud politseinikke, kuriteokohalt raha varastanud ametnikke, süütõendite sokutajaid jne.

Viimased kuud on Eestis toonud uudised, et kaitsepolitseis – mis siiani oli plekitu – tegutses kaks väidetavat kurjategijat.

Arvestades, et organisatsioonina mitu korda suurema politsei- ja piirivalveameti sees pole viimasel ajal tõsisemaid kuritegusid paljastatud, tekib paratamatult küsimus, kas Eestisse oleks vaja sõltumatut uurimisüksust nagu New Yorgis.

Eestiski on aastaid tagasi juhtunud lugu, kus raskes isikuvastases kuriteos vahistatud isik asus hiljem väitma, et tema kodust kadus läbiotsimise käigus tuhandeid eurosid sularaha. Väidetavalt maksis välisriigi kindlustuskompanii sellele inimesele raha tagantjärele väljagi. Kuid Eestis juhtunu asjus kohtuliku uurimiseni ei jõutud.

Postimees usutles politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo juhtivtöötajaid büroo töötulemuste osas juba ligi pool aastat tagasi. Üheks intervjueeritavaks oli toonane büroo juht Meelis Taniel, kes kuu aega hiljem pidi ise ametist lahkuma, sest oli segatud kapo korruptsiooniuurija Indrek Põdra kriminaalasja.

Juba siis tekkis küsimus, miks ei ole sisekontrolli menetletavate uurimiste hulgas ühtegi tõsisemat kriminaalkuritegu. Naiivne on arvata, et Eesti politseis neid polegi. Ka aastatetagused uudised liikluspolitseis usaldusisikute kaudu levinud altkäemaksuvõtmisest, kinnipeetavate süstemaatilises peksmisest Pärnu arestimajas ja endiste Lõuna prefektuuri juhtide kuritegudest mõjusid algul šokina.

20 kriminaalasja

Nüüd, kui sisekontroll esitles ühendameti juhtkonnale oma mullust töökokkuvõtet, pole selles väidetavate kuritegude nimekirjas endiselt keerulisi juhtumeid. Sisekontrolli viimaste aastate kõlavamaks paljastuseks jääb nii umbes kahe aasta tagune juhtum, mis aga siiani kohtus lahendust ootab.

See on Tartu politsei endise kogenud uurija Viivika Kuuse süüasi. Kuuske süüdistatakse selles, et ta jagas infot ja õpetas vahelejäämise vältimist oma vanale tuttavale, üheksakümnendate aastate allilmasõdade veteranile Robert Pohlakule. Ka siseuurijad ise peavad seda enda tööasjade seas viimase aja suurimaks töövõiduks.

Nagu selgus, saatis politsei sisekontroll eelmisel aastal prokuratuuri 20 väidetava kuriteo uurimistoimikud ning neistki vaid 12 juhul on tegemist politseiametnikega.

Nendegi hulgas on aga juhtumeid, kus prokuratuur pole veendunud, kas kriminaalasja üldse maksab sellisel kujul kohtusse saata. Nii näiteks lõpetas Lääne ringkonnaprokuratuur mullu aprillis ühe politseiniku väidetava kelmuse kriminaalasja.

Teinegi samasisuline kriminaalasi on mitmel korral prokuratuuri ja sisekontrolli vahel edasi-tagasi liikunud. See juhtum on Põhja prefektuurist, kus üht kriminaalpolitseinikku kahtlustatakse nn koputajale mõeldud operatiivraha enda tasku panemises.

Tooni annavad sisekontrolli mullustes töövõitudes pealtnäha lihtsad asjad – näiteks politseiametniku osalusel toimunud liiklusavarii või siis labane baarikaklus, kus üheks osaliseks oli politseinik.

Põhimõtteliselt peab sisekontroll menetlema iga politseinikuga seotud juhtumit. Ka siis, kui politseiametniku naine teeb avalduse perevägivalla kohta, antakse see sisekontrolli uurida.

Üheks veidigi mullu avalikkuse tähelepanu saanud sisekontrolli kriminaalmenetlus on suvine lugu, kui purjus soomlane sisenes Tallinna reisisadamas piirikontrolli alasse, kus turvamehed ta kinni võtsid. Uurimise andmeil oli purjus 24-aastane noormees pärast kinnipidamist talle järele kutsutud politseinikku solvanud ja löönud. Seetõttu sai noormees kahtlustuse omavolilises sissetungis ning võimuesindaja solvamises ja tema vastu vägivalla kasutamises.

Ent politseiniku väidetav kuritegu seisneb selles, et ta temale suunatud vägivallale omakorda vägivallaga vastas. Nii olla ta soomlast politseijaoskonna hoovis rusikaga korduvalt pähe tagunud ja riiakal põhjanaabril nina veriseks löönud.

Paberitööga üle koormatud

Kuid nagu Postimehele sisekontrollibüroost selgitati, on paljud menetlused vaid lihtsakoelised asjad, mis kuriteoks ei kvalifitseeru. Näiteks juhtum, kui ametnik «unustas» poes enda tasku juuksekummi.

Või siis sattus erariides ametnik poes müüjaga vaidlusse stritsli hinna pärast ja selle käigus otsustas politseinik enda argumentidele kaalu andmiseks näidata ametitõendit. Samuti on teada juhtum, kus eraelus korteriühistu juhtkonda kuuluv ametnik tõmbas kroonilist veevõlgnikku korrale kutsuma minnes selga politseivormi.

Lisaks kõigele tuleb sisekontrolli töötajatel (keda on maksimaalselt paarkümmend) teha taustakontrolli inimestele, kes tahavad näiteks sisekaitse akadeemiasse õppima asuda või politseisse tööle tulla. Kokku tehti seesuguseid taustakontrolle mullu 2541 isikule. Politseiametnikule sobimatu taust leiti 354 korral.

Kogu seda paberitööd arvestades pole ka imestada, et büroo pole viimasel ajal suutnud tõsisemaid rikkumisi avastada. Selles mõttes oli erandiks eelmise nädala uudis, kui pärast pikaajalist jälitustööd peeti Tartus kinni liikluspolitseinik, keda kahtlustakse selles, et ta andis raha eest teada, kus ja millal politsei veoautode kaalumise reide korraldab.

Politseinike kuriteod
Mullu prokuratuuri saadetud 12 politseinikega seotud kriminaalasja
•    Ametiisiku poolt toimepandud kelmus. Menetlust alustati 2010. aasta aprillis, prokuratuuri saadeti 2011. aasta veebruaris. Prokuratuur lõpetas asja ­aprillis kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Ametnik töötab politseis edasi.
•    Ebaseadusliku vintraudse tulirelva omamine. Menetlust alustati 2010. aasta oktoobris, prokuratuuri saadeti 2011. aasta veebruaris. Ametnik ei tööta enam politseis.
•    Fiktiivse avalduse esitamine. Menetlust alustati 2010. aasta oktoobris, prokuratuuri saadeti 2011. aasta jaanuaris. Ametnik ei tööta enam politseis.
•    Liigne jõukasutamine politseiametnikuna. Menetlust alustati 2010. aasta detsembris, prokuratuuri saadeti 2011. aasta aprillis. Ametnik ei tööta enam politseis.
•    Ametiisiku poolt toimepandud kelmus. Menetlust alustati 2011. aasta jaanuaris, prokuratuuri saadeti ­sama aasta mais. Ametnik ei tööta enam politseis.
•    Ametitegevusega seotud andmete avaldamine. ­Menetlust alustati 2011. aasta märtsis, prokuratuuri saadeti novembris. Ametnik töötab politseis edasi.
•    Liigne jõukasutamine politseiametnikuna. Menetlust alustati 2011. aasta märtsis, prokuratuuri saadeti ­aprillis. Ametnik töötab politseis edasi.
•    Kakluses osalemine. Menetlust alustati 2011. aasta aprillis, prokuratuuri saadeti juulis. Ametnik töötab politseis edasi.
•    Altkäemaksu vahendamine. Menetlust alustati
2011. aasta juunis, prokuratuuri saadeti augusti. Ametnik ei tööta enam politseis.
•    Liigne jõukasutamine politseiametnikuna. Menetlust alustati 2011. aasta juunis, prokuratuuri saadeti juulis. Ametnik töötab politseis edasi.
•    Liiklusõnnetuse põhjustamine, otsasõit jalakäijale. Menetlust alustati 2011. aasta juunis, prokuratuuri saadeti novembris. Ametnik ei tööta enam politseis.
•    Ametitegevusega seotud andmete avaldamine. Menetlust alustati 2011. aasta septembris, prokuratuuri saadeti novembris. Ametnik töötab politseis edasi.
allikas: politsei