:format(webp)/nginx/o/2023/06/14/15391505t1h3ca9.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon otsustas teisipäeval saata täiskokku esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on reguleerida Euroopa Liidu (EL) normide rikkumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude, korruptsiooniriskide, konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets ütles, et eelnõu aitab ettevõtetel avastada olulisi rikkumisi ning tagada rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse ja kaitse. «Edaspidi on töötajal võimalik tööandjale turvaliselt teada anda, kui ta näeb, et tööl tehakse midagi valesti. Probleemidest saab muidugi teada anda praegugi, aga eelnõu aitab tagada, et rikkumisest saaks märku anda töökaotust või ebaõiglast kohtlemist kartmata,» lausus Odinets. «Kui ettevõte loob rikkumisest teavitamiseks vajalikud kanalid, näitab see soovi rikkumisi ennetada ja need kiiresti kõrvaldada.»
Istungil toodi välja, et eelnõu kohaldub näiteks riigihangete, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvatervise valdkonnas rikkumistest teavitamisel. Teavitada saab asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal peab olema alust uskuda, et info vastab tõele. Samuti märgiti istungil, et mitmed ettevõtted on teavituskanalist ja uuest seadusest huvitatud, et töötajad julgeksid potentsiaalsetest rikkumistest tööandjat teavitada ning probleemid saaksid lahendatud asutuse või ettevõtte sees.
Eelnõu järgi saab olema karistatav teadlikult valeteavituse tegemine. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad eelnõuga kehtestatavad reeglid vältida niiöelda pahatahtlikku teavitamist.
Praegu Eesti õiguses ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni ei ole. Edaspidi on teavituskanali loomise kohustus riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. Muudatus on seotud EL-i teavitajate kaitse direktiiviga ning eelnõu keskendub kitsalt EL-i õiguse rikkumisest teavitamisele. Liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta 2021. aasta detsembriks.
Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu justiitsminister Kalle Laanet ning justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud tööalasest EL-i õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. oktoobril.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)