:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/21/15606958t1hf5af.jpg)
Kui suve eel anti ministeeriumitele suunis kokkuhoiukohti leida, oli aluspõhimõte justkui vastastikune usaldamine: numbrilist piiri, kui palju iga ministeerium kärpima peab, ei seatud.
Tellijale
Suvised kärpeleiud ilustasid riigi rahahügieeni, suurt kasu toomata (1)
Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) on mitmel puhul tõdenud, et lähtuti heast usust, et iga ministeerium mõistab ülesannet ning annab parima, et iga üleliigselt kulutatud euro üles leida.
Neljapäeval ilmunud intervjuus tõdes Võrklaev Postimehele, et kuna tulemus ministeeriumiti oli väga erinev, siis oli see talle õppetunniks ja edaspidi numbrilistest eesmärkidest kärbete otsimisel ei hoiduta.
Ja tõepoolest. Nii nagu kardeti, ei jõudnud ministeeriumid üheskoos isegi miinimumeesmärgini ehk 50 miljoni euroni. Järgmiseks aastaks leidis keskvalitsus kokkuhoiukohti 41 miljoni euro ulatuses ning ühtlasi seati eesmärgiks, et nelja aastaga hoitakse kokku 354 miljonit eurot.