President Karis ÜROs: julgeolekunõukogu on agressorist Venemaa pantvang

Eesti riigipea sõnas, et rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutava ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige peab täiemahulist sõda naabri vastu ning kasutab oma vetoõigust nõukogus, et hoiduda vastutuse eest. «Venemaa õõnestab häbitult Julgeolekunõukogu usaldusväärsust ja ÜRO autoriteeti,» sõnas Eesti president.

Alates Venemaa laiaulatuslikust sõjast Ukraina vastu on ÜRO inimõiguste ülemkomissari büroo registreerinud riigis 27 149 tsiviilohvrit, 9614 hukkunut, kellest enam kui 500 on lapsed. «Need numbrid ei ole tühi statistika. Need on inimeste elud, katkised saatused ja kadunud unistused,» lausus president Karis.

«Neile, kes vastu peavad, pole turvalist kohta, sest kodud, haiglad, toiduhoidlad ja koolid on hävinud. Kümned tuhanded lapsed on kaotanud oma perekonna või küüditatud sunniviisiliselt Venemaale ja Valgevenesse, kus nad kannatavad väärkohtlemist ümberkasvatuslaagrites, neilt rebitakse sunniviisiliselt vene peredesse saadetuna ukraina juured ja identiteet,» ütles Karis.

Tema sõnul on Venemaa alustatud sõja ohvreid Ukrainast palju kaugemalgi. «Lahkudes ühepoolselt ÜRO vahendatud Musta mere teraviljalepingust ja takistades Ukraina teravilja eksporti, kasutab Venemaa toidupuudust, et manipuleerida maailma haavatavama elanikkonnaga,» sõnas Eesti riigipea.

«Tahan rõhutada, me pole kunagi seadnud sanktsioone Venemaa toiduainete ekspordile kolmandatesse riikidesse. Venemaa ja ainuüksi Venemaa vastutab selle sõja ja miljonite inimeste elude eest, kes nälgivad, sest just Venemaa hävitab Ukraina teravilja tootmist, varastab vilja okupeeritud aladelt ning pommitab Ukraina sadamaid. Venemaa tegevus näitab tema tahet manipuleerida turgu, upitamaks teravilja hinda ja süvendades riikide sõltuvust Venemaast,» sõnas Karis ÜRO Julgeolekunõukogu debatil.

ÜRO ei saa president Karise sõnul lubada Venemaa agressioonil muutuda poliitikategemise viisiks: «Enamik ÜRO liikmeid on hääletanud Ukraina õiglase rahu ja harta kaitsmise poolt. Ent Julgeolekunõukogu on jäänud selle sõja küsimuses täielikult agressori pantvangiks.»

Eesti riigipea sõnul on kahetsusväärne, et Julgeolekunõukogu ei suuda otsustavalt tegutseda ja oma ülesannet täita. «Tuleb kohandada selle struktuuri ja töömeetodeid, suurendades samal ajal peaassamblee volitusi. Vetoõigust ei tohi olla, kui selle kasutaja tegutseb rahvusvahelise õiguse vastu.»

Riigipea sõnul toetab Eesti Prantsusmaa-Mehhiko algatust vetopiirangu kohta ning aruandekohustuse, sidususe ja läbipaistvuse grupi tegevusjuhendit mitte hääletada vastu resolutsioonidele, mille eesmärk on lõpetada massilised julmused, sealhulgas agressioonikuriteod.

«Mis puutub Julgeolekunõukogu tulevasse koosseisu, siis me vajame õiglast jaotust mandrite ja piirkondade, väikeste, keskmiste ja suurte riikide vahel ning peame võtma arvesse ka riikide juhindumist ÜRO põhikirjast, nende ühemõttelist toetust rahvusvahelisele õigusele ning rahvusvahelisele kriminaalkohtule,» lisas ta.