Haridusminister Kristina Kallas avaldas õpetajate järgmise aasta palgakasvu (2)

Teisipäeval ütlesid valitsuse esindajad, et avalikus sektoris kasvab 2024. aastal vaid õpetajale palk. Kristina Kallas tunnistas, et õpetajale palgaraha leidmine oli suur väljakutse: «Saime kümme miljonit eurot õpetajate alampalga tõstmiseks, mis on praeguste arvutuste järgi kasv 1,7 protsenti. Sellele tuleb lisaks 14 miljonit eurot diferentseerimisfondi kasvu, mis on 2,5 protsenti, kui ma ei eksi,» sõnas minister.

See toob tema sõnul õpetajate keskmise palga tõusu järgmisel aastal 4,3 protsendi võrra.

Diferentseerimisfond moodustab praegu 17 protsenti õpetajate alampalga maksmiseks eraldatud rahast ja tuleb sellele lisaks. See on mõeldud erinevateks lisatasudeks või kõrgema kuupalga maksmiseks, mille üle otsustab koolijuht.

Tänavu on arvestuslik õpetajate keskmine brutopalk 2048 eurot, see peaks valitsuse otsuste järgi kasvama järgmisel aastal umbes 88 euro võrra ning õpetajate alampalk peaks kerkima 1749 eurolt ligikaudu 1778 euroni bruto.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi 4. septembril haridusministriga toimunud kohtumisel ettepaneku tõsta 2024. aastaks õpetaja töötasu alammääraks 1950 eurot. Toona ütles Kristina Kallas, et tema soovib miinimumtasu suurendamist kaheksa protsenti ehk 1889 euroni, mida valitsus ei kinnitanud.

Haridustöötajad toovad esile, et õpetajate keskmine vanus aina kasvab, lisaks on juba iga viies õpetaja ilma nõutava kvalifikatsioonita. «Vähene huvi õpetajaameti vastu noorte seas on suuresti tingitud ka konkurentsivõimetust töötasust võrreldes palkadega teistel kõrgharidust nõudvatel töökohtadel,» tõi välja EHL.

Kas valitsus on valmis kesise palgatõusu tingimustes õpetajate streigiks, mida ametiühingud on varem võimaliku mõjutusvahendina maininud? «See on kindlasti õpetajate ametiühingute otsus, mida nad teevad, aga ma kohtun nendega reedel, et seda olukorda arutada,» ütles minister.

Kallase sõnul ei rahulda selline seis ei õpetajaid ega teda ennast: «See oli see, mille osas oli tänases eelarveseisus võimalik kokku leppida. Valitsuses me alustasime läbirääkimisi positsioonist, et kõik palgad on külmutatud järgmiseks neljaks aastaks ehk keegi ei saa midagi.»

Minister näeb, et tegeleda tuleb võimalikult kiiresti nulleelarvega ning reformida kulutuste struktuuri nii, et rohkem raha läheks haridustöötajate palkadesse. «Minu lühikese aja jooksul, kui olen ministeeriumi eelarvega tegelenud, näen, et palju haridusraha läheb mitte pedagoogide palkadesse, vaid mujale ja teistele tegevustele». Haridusvaldkonna kulutuste läbivaatamiseks kutsutakse appi endine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Riigieelarve strateegiasse järgmiseks neljaks aastaks õpetajate palgakasvu ei panda, ei ole seal ka teisi avaliku sektori palgakasvusid. «See on iga kord eraldi otsus. Ainuke asi on see, et oleme võtnud eesmärgiks, et 2027. aastaks on õpetajate palk 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. See on koalitsioonileppes kokku lepitud, mis tähendab, et järgmistel aastatel tuleb suurema sammuga edasi minna,» arvas minister.

Varem on selgunud, eestikeelsele haridusele ülemineku elluviimiseks on järgmisel aastal puudu 27 miljonit eurot, sest eelmine valitsus ei planeerinud Kallase hinnangul vahendeid piisavas mahus. Nüüd aga on valitsus puuduoleva raha leidnud ning sellega kaetakse ülemineku tegevusplaani kõiki kulusid. «Järgmise aasta eestikeelsele haridusele ülemineku eelarve on 67 miljonit eurot,» ütles minister.

«Seal on suurem osa seotud õpetajate ja lasteaiaõpetajate palkadega Ida-Virumaal, samuti keelekümbluse täiendavate palkadega üle Eesti, aga eriti Tallinnas. Sees on ka toetused koolidele, kes peavad vastu võtma suuremal hulgal muukeelseid õpilasi,» ütles minister.

Eesti keeles Ida-Virumaal õpetavad haridustöötajad saavad palka koefitsendiga 1,5.