Reformierakonna saadik Vihula kõnelustest: kui selline lollus jõuab riigieelarvesse, ei saa ma selle poolt hääletada (33)

Kadastiku sõnul sai riigieelarve strateegiasse selgelt sisse kirjutatud kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti ja see oli eeldus, et rektorid olid lõpuks nõus halduslepingud alla kirjutama

«See oli väga selge ja absoluutselt vajalik esimene samm, et tuua kõrgharidus totaalsest kriisist veidigi vee peale. See arvestus oli muide enne meeletut inflatsioonirallit, mistõttu on veelgi olulisem, et see säilib ja ka mina olin teadmise juures, et see on üks nendest lubadustest, mis on printsipiaalne ja mida ei minda ümber vaatama,» kirjutas Kadastik.

«Seda šokeeritum olin, kui kuulsin, et Vihulas oli reaalselt laual kõrghariduse lisaraha vähendamine 15 protsendilt kümnele ning veelgi hullem, ülisuure ühiskondliku kokkuleppena sõlmitud teadusleppe üks protsent avamine ja langetamine 0,9 protsendi peale,» kirjutas Kadastik.

Selle all mõtles Kadastik kokkulepet, et teaduse rahastamine on üks protsent SKTst.

«Ma olen tõesti šokeeritud, et sellised valikud lauale pandi ja tõsimeeli arutati. Kogu teadusleppe mõte oli see, et me kogu ühiskonnana tunnistame, et see on vajalik, ja lõputu vaidlemine iga kord, kui eelarvet koostatakse, et kas teadusele on raha vaja või mitte, peab lõppema. Selle saavutamiseks korraldasin isegi teadusmatused, kui EKREIKE seda lepet esmalt ellu ei viinud,» märkis Kadastik.

Reformierakonna poliitiku sõnul ei ole kõrghariduse ja teaduse rahastamise vähendamine arutelukoht, juhul kui Eesti tahab tulevikus olla tark ja innovaatiline riik ning igal juhul ei kaalu ükski eelarve tasakaalu jutt üles neid alusväärtusi.

«Kui tõesti peaks selline lollus jõudma riigieelarvesse, siis ei ole põhimõtteliselt võimalik selle poolt hääletada,» lisas Kadastik.