Keskerakond soovib Kallase abikaasa ettevõtte äritegevuse uurimist (6)

Uurimiskomisjonil tuleb anda vastused, millal sai peaminister teada, et tema abikaasa osalusega ettevõte teostab äritegevust Venemaal. Samuti, kas, millal ja kelle poolt tehti otsus see lõpetada.

Veel peab uurimiskomisjon välja selgitama, kas peaministri abikaasaga seotud ettevõtted on Venemaa sõja ajal Ukraina vastu teostanud kehtestatud sanktsioonide sisu ja mõttega vastuollu minevaid tegevusi ning kas Eesti julgeolekuasutused olid viidatud äritegevusest teadlikud ning kas nad on juhtinud sellele ja kaasnevatele riskidele ka peaministri tähelepanu.

Samuti tuleb uurimiskomisjonil välja uurida, millistel asjaoludel ja tingimustel andis peaminister oma abikaasa ettevõttele kokku 370 000 eurot laenu ning kas seda raha kasutati Venemaa-suunalise äritegevuse edendamiseks ja kui palju teenis peaminister laenu pealt intressitulu.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Tanel Kiige sõnul tuleb uurimiskomisjoni moodustamisega kiirendatud korras edasi liikuda, sest Eesti on juba mitu nädalat olnud tõsises usaldus- ja valitsuskriisis ning senised parlamendi erikomisjonide istungid pole selgust toonud.

«Avalikkuse reaktsioon ja erinevad arvamusuuringud näitavad üheselt, et Eesti rahvas ootab peaministrilt märksa põhjalikumaid selgitusi ning poliitilise vastutuse võtmist. Paraku pole seni küsimustele ammendavaid vastuseid tulnud, mis omakorda on usalduskriisi veelgi süvendanud,» lausus Tanel Kiik. «Seetõttu kutsume kõiki parlamendierakondi toetama eraldi uurimiskomisjoni moodustamist vajaliku selguse loomiseks.»

Kiik märkis, et uurimiskomisjonil on suuremad volitused asjaolude täpseks väljaselgitamiseks kui erinevatel riigikogu komisjonidel. «Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente,» täpsustas Kiik. «Seejuures on kutsutu kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga.»