Riiklikul perelepitusteenusel on esimese aastaga osalenud 667 perekonda

«Esimene aasta on näidanud teenuse olulisust ja vajadust ühiskonnas. Üha rohkem peresid mõistab perelepituse positiivset mõju ning on valmis saavutama rahumeelseid kokkuleppeid oma ühiste laste nimel. Selleks, et veelgi enam inimesi mõistaksid perelepituse eeliseid ja võimalusi, on oluline jätkata teavitustööd ning teenuse laiemat tutvustamist,» ütles sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse juht Rea Uudeküll.

667 teenusele jõudnud perekonnast 524 pöördusid meie poole ise ning kohtu kaudu suunati teenusele 143 perekonda. Eduka tulemuse ehk vanemluskokkuleppeni on jõudnud aastaga 217 lapse vanemad ehk 146 perekonda. Neist 23 perekonda suunas perelepitusse kohus ning 123 perekonda esitasid taotluse ise. Kokkuleppele jõuti keskmiselt 4-5 kohtumisega, mis toimusid kolme kuu vältel.

Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse suhtluskorra, ülalpidamise või hooldusõigusega seotud küsimustes. Teenus on lapsevanematele tasuta.

«Kompromisside leidmine ja avatud suhtlemine on olulised oskused vanemluse kontekstis ning perelepitus aitab vanematel neid oskusi arendada. Tulemuseni jõutakse lühikese ajavahemiku jooksul, mis on eriti väärtuslik laste heaolu seisukohast, kuna kiiremad kokkulepped tähendavad vähem pinget ja ebakindlust laste elus. Iga juhtum on aga eriline ning iga pere ei pruugi kiirelt lahenduseni jõuda, kuna vanemad võivad vajada kokkulepete saavutamiseks rohkem aega või täiendavat tuge ning seda tuleb neile pakkuda,» märkis Uudeküll.

Lapse suhtluskorra või ülalpidamise osas kokkulepete tegemiseks perelepitusteenuse abil saavad vanemad pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole läbi iseteeninduse või e-kirja teel info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Hooldusõiguse muudatuse küsimustes tuleb pöörduda esmalt kohtu poole ning kohus suunab vanemad perelepitusteenusele.

Oluline on märkida, et kõikidel juhtudel ei ole perelepitusteenus sobilik. Kui peres on esinenud lähisuhtevägivalda, hindab esmalt perelepituse koordinaator individuaalse vestluse käigus lapsevanemate hetkeolukorda, teenuse sobivust ning vanema valmidust osaleda perelepitusteenusel.