Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

KIRI RIIGIKOGULE Stark Logistics teatas, et ei võta osa erikomisjonidest (42)

Stark Logistics ASi ladu.
Stark Logistics ASi ladu. Foto: Taavi Sepp

Peaministri abikaasa Arvo Halliku osalusel Eesti-Venemaa kaubaveoga tegelenud Stark Logistics teatas vastuseks Urmas Reinsalu ja Mart Helme kutsele, et ettevõte on kõik ära rääkinud, pole seadust rikkunud ning riigikogu komisjonide istungitest osa ei võta. 

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) ja riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) saatsid peaminister Kaja Kallasele (RE), maksu- ja tolliameti peadirektorile Raigo Uukkivile ning hiljuti skandaali sattunud ettevõtetele Stark Logistics ja Metaprint kutse osaleda nende komisjonide istungil 29. augustil. 

«Täname kutse eest komisjonide ühisistungile, ent ei pea võimalikuks teie koosolekul osaleda,» teatas Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag ning selgitas põhjuseid.

«Nagu oleme avalikkuses selgitanud, siis meil ei ole Venemaal pärast sõja algust ühtegi klienti. Meil on vaid üks klient, Eesti tuntumaid ja tublimaid tööstusettevõtteid AS Metaprint, kelle jaoks oleme teostanud muu hulgas ka Venemaa vedusid. Oleme seda teinud ettevõtja palvel, kelle sooviks on lõpetada oma sealne äri viisil, et saaksid täidetud kõik varem sõlmitud kliendilepingud. Kliendi taotlusi on kinnitanud tegelik statistika – sõja algusest on veod vähenenud 70%,» selgitas Kraag. Ta lisas, et nad lootsid koos kliendi ehk Metaprindiga, et äri õnnestub lõpetada lähikuudel ja sellega ka viimased Stark Logisticsi veod Venemaa suunal.

«Seda on kinnitanud tänaseks kõik pädevad asutused, et Stark Logistics AS ei ole vedanud sanktsioneeritud kaupu või rikkunud sellega seoses mingeid seadusi.» 

«Starkil on kliente kokku üle kahe tuhande. Nagu oleme oma aruannetes läbipaistvalt teada andnud, siis 40% meie käibest on olnud seotud ettevõtjatega nagu Metaprint. Enamus meie ärist ja tulust ei ole seotud Metaprindiga,» sõnas Kraag. «Sealjuures, Venemaa veod moodustasid 2022. aastal aga vaid ca 10% meie käibest (mitte tulust) ning sellel aastal on moodunustanud veel vähem, ca 5,5%, ülejäänud Starki äritegevus on seotud Eesti-sisese, Baltikumi, Skandinaavia ja Lääne Euroopa klientide logistika ja tarnetega.»

«Eesti riik on väljastanud sel aastal veolube Venemaa suunal 309 ettevõttele, kes seaduslikult vedusid ning veetavaid kaupe ning vastaspooli deklareerides seda tööd on teinud. Mittesanktsioneeritud kaupade vedu sellisel viisil on seaduspärane – sealjuures võib arvata, et nii aidatakse ka paljusid neid Eesti ettevõtteid, kes pole siiani saanud Venemaalt lahkuda – sest ei lasta, varade müügiks ei anta lube või takistatakse lahkumist muude administratiivmeetmetega, represseeritakse töötajaid või ohustatakse lausa ettevõtjaid ja nende peresid,» kirjutas Kraag komisjoni liikmetele.

«Seda on kinnitanud tänaseks kõik pädevad asutused, et Stark Logistics AS ei ole vedanud sanktsioneeritud kaupu või rikkunud sellega seoses mingeid seadusi,» sedastas Kraag.

Kraagi sõnul on nad ettevõttena uskunud viimased 16 kuud, et ajavad Eesti ettevõtjat aidates õiget asja: «Me ei osanud hinnata, et paljudele Eestimaalastele paistab see teisiti meie endise kolleegi Arvo Halliku peresuhete tõttu. Täna me mõistame seda ja tegutseme selles suunas, et need veod oma autodega lõpetada.»

«Vabandame omalt poolt, et oleme põhjustanud sellise segaduse. Meie äri nagu logistika- ja transpordiäri ikka, on väga selge, lihtne, läbipaistev ja sirgjooneline,» lisas ta.

«Uskusime, et lisaks seaduslikkusele ajame õiget asja, aitame äripartneril ära tuua oma raha ja toome Eestile kasu. Me oleme kõik ära rääkinud, mis meile teada on ning meie roll selle teema avalikus keskustelus on ammendunud. Valeväiteid kummutame selleks Eestis ettenähtud õiguskaitse vahenditega,» märkis Kraag.

President kritiseeris peaministri otsust mitte minna komisjoni ette aru andma

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon pidi algse plaani järgi esmaspäeva hommikul kogunema arutama presidendi kantselei rahastuse teemat, kuid kuna peaminister loobus istungil osalemast ning saatis oma asendajana sinna rahandusminister Mart Võrklaeva (RE), teatas komisjoni juht Urmas Reinsalu, et jätab kohtumise üldse ära. 

President Alar Karis
President Alar Karis Foto: Taavi Sepp

Seejärel saatis meediale avalduse president Alar Karis, kes toonitas, et valitsuspoliitikute töö on ka vastata küsimustele. «Ja teha seda ka riigikogu komisjoni ees, sõltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni või koalitsiooni esindaja. Ning eriti siis, kui tuleb arutada raskeid ja ebameeldivaid küsimusi, nii nagu normaalses parlamentaarses riigis on kohane ja vajalik, vajalik demokraatia toimimiseks. Valikud, mis selles olukorras jätavad riigikogu kõrvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet.»

Tagasi üles