:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2023/08/23/15542318t1h5719.jpg)
Koos Liina Normeti ja veel mitme Eesti 200 liikmega lahkus esmaspäeval erakonnast ka Paul Tammert. Tänasest Eesti Päevalehe loost selgub, et lahkumise ainupõhjus ei olnud ilmtingimata erakonnas pettumine.
Abistatud suitsiidi pakkumises kahtlustatav lahkus erakonnas pettununa Eesti 200st (6)
Nimelt esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Tammertile reedel kahtlustuse ebaseaduslikus majandustegevuses. Tammert oli juba maikuus Kanal 2 saates «Täistund» rääkinud, et hakkab gaasiaparaadi abil abistatud suitsiidi teenust pakkuma.
Mõni päev pärast prokuratuurilt kahtlustuse saamist tegi Tammert Facebooki postituse. Ta teatas, et lahkus erakonnast Eesti 200, kuid kriminaaluurimisest polnud seal sõnagi.
«Otsustasin järgida Liina Normeti eeskuju ja samuti lahkuda Eesti 200 ridadest,» kirjutas ta.
«Uskusin Tsahkna väljakuulutatud «pikka plaani» ja seda, et erakond paneb reformid käima. Selgus, et see oli vaid mõne inimese nutikas projekt, kuidas pääseda võimutüüri juurde ja kindlustada enesele hea sissetulek. Nüüd üritatakse meeleheitlikult järelkasvu (loe: broilereid) kasvatada,» lisas ta.
«Teema on ühiskonnas selgeks arutlemata»
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja:
31. juulil sai politsei väljakutse Viljandimaalt, kus mees püüdis suitsiidi teha, kuid see ebaõnnestus. Politsei reageeris väljakutsele ja leidis sündmuskohale jõudes seadme, millega mees suitsiidi teha püüdis. Politsei võttis seadme hoiule ja asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust.
Eelmise nädala lõpus esitati Paul Tammertile kahtlustus ebaseaduslikus majandustegevuses. Kriminaalmenetluse käigus selgitati välja, et just tema tõi kannatanule suitsiidi sooritamist võimaldava seadme. Abistatud suitsiidi teenuse osutamine on prokuratuuri hinnangul käsitletav tegutsemisena meditsiinivaldkonnas, milleks on vajalik vastav luba ja regulatsioon. Kuna Paul Tammertil sellist luba ei olnud, siis esitati talle kahtlustus tegevusloata majandustegevuses.
Elu ja surma küsimused on niivõrd olulised, et nende puhul tuleb riigil väga põhjalikult veenduda, kas tegevus on olnud seaduslik, eetiline ja inimese enda tahtest lähtuv. Kuni ühiskonnas ei ole selgeks arutletud, mil moel ja määral on eutanaasia või abistatud suitsiid aktsepteeritavad, pole võimalik sellist teenust eetiliselt osutada. Kuni riik ei ole kokku leppinud õiguslikku raamistikku, ei ole võimalik sellist teenust seaduslikult pakkuda.
Prokuratuur kontrollib kriminaalmenetluse käigus, kas toime võidi panna kuritegu ja viib seejärel kriminaalasja materjalid kohtu ette.
Tema hinnagul viib Eesti 200 – nagu ka pea kõik teised Eesti erakonnad – ellu meritokraatlikku ideoloogiat. «St parteide juhid on need targad, kes teavad, mis on rahvale hea. Ja rahva ülesanne on teha tööd, maksta makse ja nautida õigust suu kinni hoida.»
Viimaseks piisaks sai tema jaoks Eesti 200 Facebooki grupis kehtestatud tsensuur. «Sellega tegid erakonna juhid selgeks, et (rahva)demokraatia edendamine pole nende huvides. Kuna liikmetel on õigus nüüd ja edaspidi tutvuda vaid erakonna juhtide tarkade mõtteteradega ja parimal juhul neid kommenteerida, siis aitab küll.»
67-aastasel Tammertil on seljataga kirev parteiajalugu. Vikipeedia andmetel on ta kas kandideerinud või liige olnud Eesti Ettevõtjate Erakonnas, Koonderakonnas, SDEs, Eestimaa Rohelistes, EKREs ning Savisaare Valimisliidu ja valimisliidu Tegus Tallinn nimekirjas.
Tammert uskus, et ei jää seadusele ette
Maikuus kajastas Tammerti plaani Kanal 2 saade «Täistund»: «Põhimõtteliselt on see abistatud suitsiid. Eutanaasia on see, kui keegi teine teeb. Kui keegi annab tableti, teeb süsti – see on eutanaasia, seda ma ei paku,» oli Tammert kindel.
Kui seni on ühiskonnas kehtinud arusaam, et kõik eutanaasiasarnased teenused on keelatud, siis osaliselt on see tõsi. Abistatud suitsiidi puhul ei tee viimast liigutust arst või keegi teine, vaid klient ise.
«Olen seadused läbi käinud. Küsisin nii politseilt, sotsiaalministeeriumilt kui ka prokuratuurilt, mida nad sellest arvavad,» ütles Tammert. «Sotsiaalministeerium ütles, et meie tegeleme ainult tervisega, meie ei surmaga ei tegele. Politsei ütles, et kui vägivalla tundemärke ei ole, ja on vanainimene, siis ei ole nagu meie teema.»