Kaja Kallas Pere Sihtkapitali skandaalist: see on sisult ja vormilt inimeste magamistuppa piilumine (28)

«See kindlasti nõrgestab usaldust riigi suhtes. Andmed peavad olema kindlates kätes. E-riigi aluseks on usaldus tehnoloogiate ja nende toimimise vastu, samuti usaldus, et isikute andmed on kaitstud. Selleks ei pea olema tekkinud varaline kahju, sest privaatsuse riive iseenesest on juba väga tõsine rikkumine,» ütles Kallas.

Tema sõnul on igal inimesel õigus privaatsusele ja andmeid ei tohi kuritarvitada. «Selleks ei tohi võimalust isegi mitte tekkida,» rõhutas peaminister.

Tema sõnul on riigil kohustus kaitsta oma inimeste andmed ning andmekaitset peab rakendama nii, et sellised juhtumid enam korduda ei saa.

Kallas tervitas seda, et juhtumiga seoses on alustatud menetlust ning kinnitas, et riik peab nende uurimiste jaoks olema avatud. «Loodan, et avalikkust järjekindlalt sellest ka informeeritakse,» ütles Kallas.

Peaministri hinnangul on kõne all olev uuring oma sisult ja vormilt inimeste magamistuppa piilumine. «Ma vaatasin seda küsimustikku ja ma saan täiesti aru nendest naistest, kes tunnevad end häirituna. Need küsimused olid solvavad,» ütles Kallas.

Tema sõnul ei saa nõustuda suhtumisega, et naiste väärtus on vaid laste sünnitamises.

Läänemets: on äärmiselt vale naisi selliselt kohelda

Ka siseminister Lauri Läänemets (SDE) kommenteris valitsuse pressikonvrentsil uuringuskandaali, öeldes, et kõne all oleva uuringu jaoks rahvastikuregistrist andmete väljastamisel mängis võtmerolli Tartu ülikooli osalus, ühtlasi mõjutas endine rahvastikuminister Riina Solman registrit andmeid väljastama.

Läänemetsa sõnul kasutavad rahvastikuregistri andmeid oma igapäevaste ülesannete täitmiseks nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused kui ka erasektor. «Näiteks pangad ja inkassofirmad. Ja nende andmete järgi planeeritakse erinevaid tegevusi sotsiaalteenustest kuni teedevõrguni, uuritakse inimeste harjumusi,» rääkis Läänemets.

Andmete väljastamist rahvastikuregistrist kolmandale poolele tehakse Läänemetsa sõnul vaid siis, kui taotlus vastab kõigile nõuetele ja andmeid on vaja avaliku ülesande täitmiseks ning selleks on õigustatud huvi. «Antud juhul õigustatud huvi puudus selle hetkeni, kui tuli mängu Tartu ülikool, kellel on õigustatud avalik huvi seaduse järgi,» ütles Läänemets.

Tema sõnul üritas Pere Sihtkapital enne Tartu ülikooli sekkumist nelja kuu vältel kõnealuseid andmeid saada, kuid siseministeeriumi ametnikud keeldusid sellest. «Ühtlasi sellel hetkel, kui Riina Solman (Isamaa – toim) oli rahvastikuminister ja eraldas raha Pere Sihtkapitalile, sekkus Solman ka siseministeeriumis rahvastikuosakonna töösse, saatis sinna kirju, helistas inimestele ja soovis, et andmed väljastatakse sellele sihtasutusele, kellele ametnikud olid korduvalt keeldunud andmete edastamisest,» ütles Läänemets.

«Mina pean ministri sellist käitumist väga ebasobivaks. Esmalt on meil ministri tööeetika, meil on kokku lepitud, et selline käitumine ei ole lubatud. Ja eks see näitab selgelt ära, millised olid Isamaa soovid,» ütles Läänemets.

Tema sõnul siseministeerium ei müü ega äritse registriandmetega, vaid annab neid eesmärgipäraselt kasutada, ja tekkinud kulu tuleb andmete saajal hüvitada.

«On äärmiselt vale naisi selliselt kohelda, see läheb jätkuvalt teemasse, kas naise koht on köögis ja olla sünnitusmasin. Ma lootsin, et ühiskonnas on see etapp läbitud, aga näib, et osa erakondi igatseb selle poole järjest rohkem,» ütles Läänemets.

Läänemetsal tekkis küsimus, miks sellist sihtasutust sellisteks tegevusteks vaja on. «Nad võiksid uurida meeste poolt, kuna laste sündimise juures on meestel palju suurem roll täita,» ütles Läänemets.

Kuna siseministeeriumile esitati tõenäoliselt fiktiivne leping rahvastikuregistri andmete väljaküsimiseks, siis algatas Läänemets kolmapäeval ka erakorralise auditi, et kontrollida rahvastikuregistrist isikuandmete väljastamise tööprotsessi ning vastavate õigusaktide piisavust.