Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

POSTIMEES UKRAINAS: Slava Ukraini vilepuhuja: mul on hirm, et mind pannakse vangi

Copy
Oleksandr Tšernov.
Oleksandr Tšernov. Foto: Jaanus Piirsalu / Postimees

Postimees avaldab Oleksandr Tšernovi monoloogi enne tema homme Ukrainas algavat kohtuprotsessi.

Tšernov on see, kes aitas paljastada MTÜ Slava Ukrainiga seotud skeeme. Tšernovil on siseinfot skeemide kohta, kuna töötas ligi aasta Slava Ukraini ja nendega tihedalt seotud Ukraina MTÜ All For Victory heaks.

Peale paljastusi leidis Ukraina politsei ootamatult Tšernovi autost möödunud aasta 12. mail arsenali keelatud lahingumoona: Nõukogude päritolu tankitõrjerelva RPG-26 granaadi ja kuue lahingugranaadi (F-1 ja RGD-5) korpused koos sütikutega.

Tšernovi väitel pandi need relvad meelega tema autosse, et lavastada ta süüdi kuriteos. Tšernov istus kolm kuud koduarestis, aga sel pühapäeval lasti ta vabaks kuni kohtuistungi alguseni.

Tšernovi monoloog:

Mul on reaalne hirm, et mind pannakse vangi. Karistus (selle paragrahvi järgi, milles Tšernovi süüdistatakse) on ju kolm kuni seitse aastat. Et mind pannakse vangi mitte millegi eest!

Seda, et mu autos leidub lõhkeaineid, sain ma teada koos politseiga 12. mail. Ma ei saa kuidagi aru, et kuidas saavad neil olla minu sõrmejäljed, kui ma pole neid asju varem näinud ega kunagi kätte võtnud. Jah, mul on hirm, sest kui kohtud arutasid mu koduaresti panekut ja minu proteste nende peale, siis kohus ei teinud ühtegi otsust minu kasuks: mina olen suli, relvad on minu omad ja ma pean istuma (koduarestis).

Istuma ma pidin selle eest, et ma rääkisin raha varastamisest. Mul pole olnud ega ole mingit pistmist relvadega kauplemisega.

Mul on hirm selle pärast, et minu vastu fabritseeritakse rahulikult seda asja. Need inimesed rahulikult lepivad kellegagi kokku (Tšernovi vastu kriminaalasja algatamises), keegi ei pööra mingit tähelepanu jämedatele rikkumistele minu kinnipidamisel ja selle asja uurimisel. Mul pole väga suurt usku sellesse, et nüüd Pavlohradi kohtunik nendele rikkumistele tähelepanu pöörab. Siin pole keeruline helistada kohtunikule ja paluda tal teha nii, nagu vaja.

Ma muidugi väga loodan, et kohus võtab vastu sõltumatu ja õiguspärase otsuse. Loodan, et see kohus lõpuks kuulab ära minu kaitsja argumendid ja järeldused, kus nad räägivad vigadest minu kinnipidamisel ja kogu selle asja uurimisel.

Mul on hirm selle pärast, et karistuseta jäävad need, kes fabritseerisid selle asja minu vastu.

Mul on hirm, et kogu see raha varastamise uurimine nii Ukrainas kui ka Eestis ei jõua mitte kuhugi ja see asi lihtsalt lõpetatakse.

Mul on hirm, et kaob nende inimeste usk, kes tahavad päriselt Ukrainat aidata. Kui nad näevad veel lisaks ka seda, et kui sul on sidemed, siis sa võid lasta Ukrainas kinni panna endale ebamugava inimese. Selle eest, et sa räägid välja selle, et me varastame. Olgu, siis me paneme su kinni. Ma kardan, et paljud ütlevad, et ei taha aidata, kui nad sellist asja näevad.

Ma väga tahan, et Eesti avalikkus teaks ja jälgiks seda kohtuasja, sest väga paljusid Eesti elanikke on juba petetud, kui korjati raha Ukraina sõdurite ja inimeste aitamiseks. Tegelikkuses läks see raha hoopis mujale, see raha läks fondide juhtide taskusse. See näeb praegu välja nii, et mind tahetakse vaikselt vangi panna.

Suur aitäh kõigile Eestis, kes minu asja jälgivad, kaasa elavad ja sellest kirjutavad. Aitäh, et te usute, et need polnud minu relvad seal autos.

Ma teeks ka teist korda samamoodi. Ei kardaks seda rääkida, mis Eesti abirahaga tehti. Nii ei tohi. Eriti veel sõja ajal. Karistatud peavad saama nemad, mitte mina.

Tagasi üles