Tallinna pensionärid paluvad Võrklaevalt automaksust vabastust (2)

Tallinna pensionäride esindusorganisatsioon pöördus rahandusminister Mart Võrklaeva (RE) poole sooviga ära hoida pensionäride elatustaseme jätkuv langus seoses mootorsõidukimaksu kehtestamisega.

«Paljudele eakatele inimestele on isiklik auto mitte luksusese, vaid normaalse elukorralduse võimalus. Reaalpension on Eestis viimastel aastatel vähenenud ning uue maksu kehtestamine vähendaks seda veelgi,» nentis Tallinna pensionäride ühenduse esimees Aadu Jõgiaas ministrile saadetud kirjas.

Võimalik vastuväide, et pensionäride elatustaseme tõstmist tuleb tagada teiste vahenditega, on tema sõnu elukauge ega vasta tegelikele oludele. «Nii näiteks on keskmise puudega vanaduspensionäridele makstav sotsiaaltoetus püsinud muutmatuna üle kümne aasta ning toetuse summa 12 eurot 79 senti kuus on nende aastatega muutunud kahjuks vaid sümboolseks,» kirjeldas Jõgiaas.

Ühingule teadaolevalt ei kavatseta seda summat ka lähiaastatel muuta ning uue maksuna automaksu kehtestamine oleks Jõgiaasa sõnul valdavale enamikule pensionäridest täiendav raske koorem.

Erilist rahulolematust tekitab pealinna pensionäridele aga kavatsus mitte vabastada automaksust liikumispuuetega isikutele kuuluvaid sõidukeid. «Antud juhul on tegu toimetulekut tagava abivahendi maksustamisega,» rõhutas Jõgiaas. Tallinna pensionäride esindusorganisatsiooni hinnangul peaks võimalike pettusjuhtumite korral tugevdama järelevalvet, mitte kahtlustama inimesi põhjendamatult pettustes.

«Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on Eesti kodanikel õigus riigi abile ka vanaduse korral. Loodame, et automaksu seaduse eelnõu koostamisel seda ei unustata ega astuta samme, mis eakate inimeste olukorda vastupidi hoopis halvendavad,» lisas pensionäride ühenduse esimees.

Rahandusministeerium saatis juulikuu keskel kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest.

Väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust – tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel – ja teine kitsamalt, keskendudes vaid süsinikdioksiidi (CO2) heitele sõiduki kasutamise ajal.

Ministeerium soovib mootorsõidukimaksu kehtestamisel pöörata eraldi tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk niinimetatud romude probleemile, sealjuures kehtestatakse romude maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Peatatud kandega sõidukeid on Eestis ligi 300 000 ja see arv on kasvutrendis.

Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.