SÕLMKÜSIMUS ⟩ Kuidas leida seeni, saada söönuks ja mitte ära surra?

​Mismoodi teie enda seentehuvi alguse sai?

Olin 6-aastane poisike ja mind võeti kaasa vanatädi sünnipäevale Peipsi põhjakaldal, kus olid ilusad männimetsad. Kuna sünnipäeval oli igav, siis läksin metsa alla ja korjasin kokku väga erinevaid värvikirevaid seeni. Tahtsin võrrelda neid raamatus olevatega ja nii tekkis huvi. Mõned aastad hiljem hakkasin seeni vihikusse joonistama ja tegema nende kirjeldusi, mida seenemäärajate järgi ei õnnestunud tuvastada. Eesmärk oli, et ehk õnnestub määrata kunagi hiljem. Kahjuks ei kuivatanud ma ära seente viljakehasid, mis oleks seda märksa paremini võimaldanud.

Olen kuulnud, et olete tohutus koguses seeni ka marineerinud.

Seegi sai alguse lapsepõlvekodust, kus tegime sisse pilvikuid, riisikaid ja puravikke. Tartu Ülikoolis hakkasin samamoodi marineerima neid, mida kohe ei jõudnud ära süüa, ja ma arvan, et keldris on mul purke, mis on 20 aastat vanad.

Ja te julgeksite neid süüa?