Parmas: menetluse venimisel ei pruugi kohus õiglase lahendini jõuda

Samuti on peaprokuröri sõnul vaja kohendada nii prokuratuuri struktuuri kui ka töömetoodikat selliselt, et see vastaks enam ühiskonna ees seisvatele ohtudele

«Kui kriminaalasi jääb venima, olgu kohtueelses menetluses või kohtumenetluses, kurnab see kõiki menetlusosalisi. Kriminaalmenetluse reeglid on nõnda jäigad, et protseduurilised küsimused ja mõne menetlusosalise teadlik venitustaktika võivad õigusemõistmise kokku jooksutada,» märkis ta.

«Õigusriigi huvides on, et igas kriminaalasjas saaks kohus teha õiglase lahendi. Seetõttu on oluline, et neist aruteludest ja mõtetest jõutaks tegudeni, et kriminaalmenetlused saaksid paindlikumaks ja tõhusamaks igas menetlusetapis ning prokuratuuri struktuur ja töömeetodid vastaksid senisest enam ühiskonna ees seisvatele ohtudele,» ütles Parmas.

Laaneti sõnul on mõnikord karmidest karistustest efektiivsem kasutada oportuniteeti – see on süüdistatava ja prokuröri kokkulepe avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui süü ei ole suur.

«Sellega kaasnevate kohustuste täitmine aitab õigusrikkujaid hoida seaduskuulekal teel. Nii kasutab prokuratuur näiteks suure osa joobes juhtidega seotud kuritegude puhul kokkuleppeid, kus inimene nõustub vähendama oma igapäevast alkoholitarbimist ja seda kontrollitakse vereanalüüsidega. Lähisuhtevägivalla juhtumite puhul aitavad aga uusi kuritegusid ära hoida käitumiskontroll ja nõustamine,» ütles ta.

Tema sõnul aitab kuritegude lahendamisele kaasa nii digitaalne kriminaalmenetlus kui ka üha tõhusam andmevahetus, kuid kriminaalmenetluse kiiremaks disainimise võimalusi tuleb leida veelgi.

«Pikad kriminaalmenetlused kurnavad liialt menetlusosalisi, kulutavad palju riigi vahendeid ning diskrediteerivad lõppeks kriminaaljustiitssüsteemi. Seetõttu oleme loonud ekspertide töörühma, kes töötab välja senisest kiirema ja n-ö kuluefektiivsema kriminaalmenetluse, arvestades kogu õigusemõistmise kaart ja andmata sealjuures järele menetluse kvaliteedis,» ütles Laanet.