Püssid pauguvad: tänavu on lastud juba 31 karu

Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel on kõige enam loomi püssitoru ette jäänud Lääne- ja Ida-Virumaal, kus on lastud vastavalt seitse ja kuus looma. Ka Tartumaal on kütitud kuus karu, Järvamaal neli, Jõgevamaal kolm, Harjumaal ja Pärnumaal kaks ning Raplamaal üks karu.

Tänavusel karujahihooajal lubab keskkonnaagentuur lasta kuni 96 karu. See moodustab ligikaudu 10 protsenti karude arvukusest, mis on ühtlasi lähedal aastasele juurdekasvule.

Harjumaal tohib lasta 11 karu, Ida-Virumaal 15, Jõgevamaal 13, Järvamaal 13, Läänemaal ühe, Lääne-Virumaal 16, Põlvamaal kaks, Pärnumaal viis, Raplamaal kolm, Tartumaal kaheksa, Valgamaal ühe, Viljandimaal seitse ja Võrumaal ühe karu.

Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis ligikaudu 900–950 karu ning karude asurkond on viimase 15 aasta jooksul püsinud kasvutrendis. Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: karud tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ning järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. Kuni eelmise aastani oli kasvutrendis ka karude põhjustatud kahjujuhtumite hulk.

Karu on loodudirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund. Kui mesitarusid on võimalik korraliku tarastamisega kaitsta, siis kõrge arvukusega seotud ohuolukordade ennetamiseks peame põhjendatuks kontrollitud küttimist.

Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2022. aastal oli pesakondi 96, mis on viimase 20 aasta kõrgeim.

Lisaks võetakse küttimismahtude määramisel arvesse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti.

Karujahi hooaeg kestab oktoobri lõpuni.