Kuusalu vald: riigi pakutud hüvitisimudel ei ole mõistlik

Juuli lõpus esitas kaitseministeerium kooskõlastamiseks valitsuse määruse harjutusväljaga seoses hüvitise maksmiseks. Hüvitist makstakse eelnõu järgi omavalitsusüksusele, mille territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala, kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid.

Omavalitsusüksusele makstav hüvitis koosneb esiteks omavalitsuse territooriumil paikneva harjutusvälja ja mõjuala pindala osakaalust. Pindala hüvitise arvutamise aluseks on harjutusvälja ja mõjuala pindala osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja mõjualade pindalast. Teiseks kriteeriumiks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide osakaal.

Eluruumide hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevatel mõjualadel asuvate eluruumide arvust. Pindala hüvitis moodustab kolmandiku ja eluruumide hüvitis kaks kolmandikku hüvitisest.

Kuusalu vallavalitsus ei nõustu aga eelnõus esitatud printsiipidega. Vallavanem Terje Kraanvelt märkis kirjas, et vastavalt 2019. aastal sõlmitud kaitseministeeriumi ning Anija, Kuusalu, Lääne-Harju, Narva-Jõesuu, Rõuge, Saarde, Saku, Tapa ja Võru valdade vahelise heade kavatsuste kokkuleppele koosneb Kuusalu valla toetus kolmekordsest piiridesse jäävate harjutusväljade eest makstud maamaksu aastasummast, millest lahutatakse juba makstava kohustusliku maamaksu summa.

«Praeguse määruse eelnõu alusel muudeti kardinaalselt hüvitise arvutamise aluseid. Nimelt koosneb omavalitsusele makstav hüvitis kahest osast: pindala hüvitise – kolmandik – ja eluruumide hüvitise – kaks kolmandikku – summast. Samas ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks on valitud just eluruumide arv ja kuidas mõjutab militaarmüra eluruume,» nentis Kraanvelt.

Arvestades, et Kuusalu vallas asub kaks riigi suurimat harjutusvälja – ligi 12 000-hektarine kaitseväe keskpolügoon ja ligi 6000-hektarine Soodla harjutusväli – on vallavanema sõnul igasugune arendustegevus oluliselt raskendatud või piiratud ja elanikud on sunnitud taluma militaarmüra ning rasketehnika liikumist. «Samuti on vallavalitsus seisukohal, et eluruum ei saa mitte kuidagi olla kahju saanud osapool või keskkonnahäiringute taluja. Eluruum on elutu objekt, mis võib seista kasutult aastaid ja sellise mõiste ning argumentatsiooni kaasamine hüvitise suuruse määramisel, eriti sellises suuruses, on arusaamatu,» leiab ta.

Kuusalu vallavalitsus pakub seega välja, et pindala hüvitis koosneks harjutusvälja pindalast, mille osa hüvitise määramisest oleks kaks kolmandikku. Sellele lisanduks elaniku taluvushüvitis ühe kolmandiku ulatuses, mis koosneks konkreetselt mõjualasse jäänud alade rahvaarvust 1. jaanuari seisuga.

«Rõhutame, et Kuusalu vallavalitsus ja elanikud toetavad Eesti riigikaitse võimekuse suurendamist ning arengut, samuti teeme ministeeriumiga igakülgset koostööd. Kuusalu elanikud on nõus ka riigikaitse võimekuse suurenemisega kaasnevaid häiringuid taluma. Kuid arvestades, et Kuusalu vallas asub ligikaudu kaks kolmandikku kõigi harjutusväljade pindalast ning toetuse üldsummast on ette nähtud harjutusväljakute talumiseks hüvitist ligikaudu 11 protsenti, oleme arvamusel, et ministeeriumi väljatöötatud hüvitise maksmise tingimused ja kord on ebaõiglane,» võttis vallavanem kokku.