VIDEO JA BLOGI ⟩ Jahilo: tegemist oli mitteametlike sõbralikus ja lõõpivas vormis tehtud remarkidega (23)

Erikomisjoni kuuluvad Urmas Reinsalu (Isamaa), Anti Allas (SDE), Maris Lauri (RE), Lauri Laats (KE), Evelin Poolamets (EKRE) ja Toomas Uibo (Eesti 200).

Komisjoni istungile on kutsutud ka rahandusminister Mart Võrklaev (RE), rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu, presidendi kantselei direktor Peep Jahilo ja riigikontrolör Janar Holm.

Jahilo seevastu märkis, et Postimehe reedene artikkel, mis paljastas Sildami jutu rahaküsimise kohta, tuli talle üllatusena selles osas, mis räägib mingist tülist. «Mingit tüli ei ole! Mitte ühtegi tülielementi ei tuvastanud. Ma ei tuvastanud mingit rikkumist, sest tegemist oli mitteametlike, sõbralikus ja lõõpivas vormis tehtud remarkidega, välja arvatud see esimene, kus Sildam oli küsinud, et kuidas meie taotlusega on,» rääkis Jahilo erikomisjonis.

Jahilo sõnul on kogu olukorra põhjus hoopis selles, et presidendi kantselei oli sunnitud eelarveaasta keskel raha juurde küsima. «Selline olukord, et küsida jooksvasse aastasse raha, on ebaloogiline. Kõik vajaminev raha peaks olema püsivas baasis, see on püsinud samana aastaid. Me saime juurde 60 000 eurot, et presidendi välissuhtluse võimet parandada, kuid selle sõi ära inflatsioon ja siiani on kehtiv 2021. aastast kehtiv kärpekava, kus peab igal aastal kärpima. Tegelikult oleme nullsummas. Sellist olukorda, kus president peaks minema Ukraina sõjaga seoses visiidile ja ta ei saa sinna minna, sest raha ei ole, sellist asja ei tohiks tekkida. Oluline tase peab olema tagatud,» märkis Jahilo.

Tema sõnul on see teema rullunud ebameeldivalt suureks. «Mul on tunne, et asi nii ei olnud, nagu seda on näidatud, nagu oleks toimunud mingi mõjuga kauplemine. Tegemist on hägusa kommunikatsiooniga. Keegi midagi kuskil ütles, kuid milline oli see sõnastus, seda meist keegi ei tea. Nende vestluste juures ei olnud kolmandaid osapooli. Mina usun oma kantselei töötajat,» ütles Jahilo.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul on neil päevil avalikkuse ette kerkinud küsimused vabariigi presidendi institutsiooni rahastamise ja seaduste väljakuulutamise vaheliste seoste kohta väga tõsised.

«Peame saama selged vastused. Presidendi institutsioon peab olema täiesti sõltumatu ning presidendi kantselei rahastamine peab olema läbipaistev. Siin ei ole ruumi ühegi kahtluse õhku jätmiseks,» märkis Reinsalu.

Postimees kirjutas reedel, et maikuus pöördus vabariigi presidendi kantselei rahandusministri poole ja küsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha. Rahataotlusele järgnesid vestlused ja telefonikõned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuvõetud seaduseelnõude väljakuulutamist. Presidendi kantselei rahataotlusele vastati eitavalt.

Rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks tunnistas esmaspäeval Postimehele, et see oli president Alar Karise sisenõunik Toomas Sildam, kes pidas temaga vestluse, kus sidus kokku raha eraldamise presidendi kantseleile ja seaduseelnõude vastuvõtmise. Saksa sõnul vihjati, et ressursipuudus segab kiiresti töötamist ja ressursi abil saaks kantselei kiiremini töötada.