/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2009/07/24/211828t1h7899.jpg)
Ühenduse Korruptsioonivaba Eesti hinnangul näitab riigikogu lahja suhtumine käitumisjuhendi väljatöötamisse seda, et teemaga ei soovita tegeleda.
Vabaühendus: riigikogu käitumine näitab, et eetikakoodeks ei ole neile prioriteet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühenduse sõnul on nad seni saanud parlamendist vaid nappi tagasisidet, milles peamiselt rõhutatakse vajadust arutelu jätkata.
Samme koodeksi loomise suunas on asutud aga vähe. Neist konkreetseim on Reformierakonna fraktsiooni ettepanek, et vabaühendus võiks dokumendi alused ise valmis kirjutada.
«Ühest küljest võib-olla, et see on mugavalt asja meile tagasi veeretamine. Tegelikult arvan ma, et see koodeks lihtsalt ei ole riigikogu jaoks prioriteetne,» hindas Ühenduse Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii riigikogu tegevust.
Fraktsioonide survel panebki ühendus selle nädala lõpuks paberile koodeksi võimalikud üldpõhimõtted, saadikute käitumissuunised ja sanktsioonid. Samas ei taha ühendus oma soovitustes väga detailseks minna, sest peavad kõigi jaoks paremaks, kui riigikogu koodeksi ise valmis teeks.
«Võib-olla on riigikogulastele jäänud mulje, et ega sellel koodeksil suurt lisaväärtust ei ole, aga tegelikult see ju nii ei ole,» ütles Prii.
Ta tõi näite Priit Toobali seotusest nn kirjaskandaaliga ning Marko Pomerantsi võimalikust katsest mõjutada Toila volikogu otsuseid. Mõlemad juhtumid on tulnud ilmsiks pärast eetikakoodeksi loomise ideed ajendanud elamislubade skandaali. Kehtivatest seadustest selliste tegude ärahoidmiseks või hukkamõistmiseks aga ei piisa.
«Sellised situatsioonid võiksid olla käitumisjuhises kirjeldatud. Muidu teevad riigikogu liikmed pärast jälle näo, et kõik oli õigesti,» ütles Prii. Just seetõttu peaks koodeks tema hinnangul lisaks käitumissuunistele ette nägema ka võimalikud sanktsioonid.
Selle nädala lõpus riigikogule saadetavas memos tahab ühendus tuua välja argumendid, miks koodeks kasulik on ja miks peaks riigikogu nägema, et selle vastuvõtust tõuseb tulu.
«Idee on see, et nad ise hakkaksid ka teemas pingsamalt kaasa mõtlema. Ma olen kindel, et riigikogu ei ole 101 protsenti eetikatundeta. Esimeses faasis peaksid nad läbi mõtlema, mida nad ise tahavad sellega saavutada ja veidi hiljem kaasama siis ka kolmanda sektori, kodanikeühendused ja eksperdid,» leidis Prii.