/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/03/21/1020410t1h625b.jpg)
Enam kui kolm kuud tagasi alanud arutelu riigikogu eetikakoodeksi üle seisab, sest mitmed fraktsioonid kahtlevad koodeksi vajalikkuses ja initsiatiivi selle loomiseks ei võta keegi.
Riigikogu eetikakoodeksi edenemist pidurdab saadikute umbusk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi jaanuari keskel andis parlamendi korruptsioonikomisjon pärast põhjalikke vaidlusi eetikakoodeksile rohelise tule, pole ükski fraktsioon peale Sotsiaaldemokraatliku erakonna jõudnud tänaseks üksmeelele, kas koodeksi loomist toetada või mitte.
Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi ei teinud saladust, et 33-liikmeline fraktsioon jaguneb kahte leeri, milles hetkel on ülekaalus eetikakoodeksi skeptikud. Nende sõnul valvavad saadiku käitumise üle juba praegu riigikogu liikme staatuse seadus, korruptsioonivastane seadus ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Selle kõrval jääb eetikakoodeksi vajalikkus arusaamatuks.
Lisaks tõi Tamkivi välja veel rea küsimusi. «Kui me arvame, et riigikogusse on sattunud ebaeetilised inimesed, ja selle tõttu on vaja teha eetikakoodeks, siis tuleb tähele panna, et inimesed on riigikokku sattunud tänu valimistulemusele. Kas me seda aktsepteerime, või ütleme, et valijad on teinud vale valiku?». Samuti on küsimusi tekitanud see, kuidas koodeks vastu võetaks, kas see sisaldaks ka karistusi ja kui siduv see riigikogulaste jaoks oleks.
Nii ei jäänudki riigikogu juhatuse esimehel Ene Ergmal veebruari keskpaigas muud üle, kui kirjutada koodeksi loomise idee välja pakkunud Ühendusele Korruptsioonivaba Eesti lakooniliselt: «Selle kohta, kas seaduse regulatsioonile annaks lisaväärtust riigikogu liikmete käitumist suunav käitumiskoodeks, on riigikogu liikmete hulgas erinevaid arvamusi.»
Samal ajal saatis Reformierakonna fraktsioon ühendusele pöördumise, milles palub neil võimaliku eetikakoodeksi täpsem sisu ja teksti põhipunktid ise kirja panna. Ka teised fraktsioonid on üksmeelel, et kui eetikakoodeks tuleb, ei saa selle autor olla parlament ise.
«See dokument peaks tulema ühiskonnast, sest isegi kui riigikogu selle enda jaoks valmis kirjutaks ja selle sisu oleks mustvalgel sama (mida ühiskond ootaks – toim.), siis tema usutavus oleks hoopis teistsugune,» põhjendas Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Sama põhimõtet pooldavad nii korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon kui ka riigikogu juhatuse esimees Ene Ergma. Ühe võimaliku autorina vaadatakse Tartu Ülikooli eetikakeskuse poole.
Riigikogu juhatuse aseesimees, keskerakondlane Jüri Ratas ütles, et praegu ootab juhatus endiselt fraktsioonide seisukohti, kas ollakse koodeksi poolt või vastu. «Ma ei oska öelda, millal ja mis kuupäeval see teema uuesti tõusetub, me ei pannud juhatuse poolt kindlat kuupäeva. Ma ise arvan, et ju ta selle parlamendisessiooni jooksul olema saab,» prognoosis ta.