Riiklik relvatööstus E-Arsenal likvideeritakse

Eelnõus seisab, et nii riigikontroll kui rahandusministeerium on aastaid teinud kriitikat OÜ E-Arsenali mõttekuse üle, kuna selle eesmärgid on olnud ebamäärased ning majandustegevus on enamjaolt lõppenud kahjumiga.

Kaitseministeerium nõustub nende seisukohtadega, kuna E-Arsenali järele puudub ministeeriumil vajadus, mistõttu tehaksegi ettepanek lõpetada E-Arsenali tegevus.

Algselt oli E-Arsenali äriidee rajatud laskemoona ja padrunite tootmisele. See ettevõtmine ei olnud efektiivne ning kvaliteet ei olnud piisav, mistõttu ei suudetud toodangut eksportida ning ka kaitsevägi ei olnud toodangu kvaliteediga rahul. Lisaks sündis padrunitootmisest suur kahjum.

Tootmine lõpetati paar aastat tagasi

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul ei ole viimased viis aastat E-Arsenalis otsest tootmistegevust toimunud. «Kuni 2007. aastani toodeti firmas veel väikses koguses lõhkepakette ja paukpadruneid Eesti kaitseväele, pärast seda tegeles firma vaid allahangetega.»

«2009. aastal eraldas Vabariigi Valitsus E-Arsenalist kinnisvara, mis anti üle rahandusministeeriumi kaudu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Sisulise majandustegevuse peatas E-Arsenali nõukogu juba 2010. aasta kevadel. Praegune E-Arsenali lõpetamine on sisuliselt vaid paar aastat tagasi tehtud otsuse vormistamine.»

2005. aastal sündis idee OÜ E-Arsenalist kui Eesti kaitsetööstuse ekspordiorganisatsioonist. Eelnõus märgiti, et need ideed ei saanud reaalses elus paraku elujõuliseks, kuna nappis professionaalsust, ekspertiisi ning mõningatel puhkudel ka ettevõtte juhatuse liikmete lojaalsust.

Kuimet selgitas, et E-Arsenali eelmine juhatus tegi eelmisel aastakümnel mitmeid otsuseid, millest kõik ei olnud ratsionaalsed ja õnnestunud ning mida ei saanud seetõttu pidada E-Arsenali omaniku ehk riigi suhtes lojaalseks käitumiseks. «See oli ka üks põhjustest, miks E-Arsenali nõukogu juba 2010. aasta kevadel ettevõtte sisulise majandustegevuse peatas.»

Kaitsetööstuse arendamine on kaitseministeeriumi valitsemisalas. Selleks, et eesmärke saavutada ja et Eestis tekiks arvestatav ekspordivõimeline kaitsetööstusbaas, ei pea aga riik ise äriga tegelema – seda saavad väga edukalt eraettevõtted ka ise teha, eriti mis puudutab tootmist, leitakse eelnõus. Ka koordineerimise rolli võib leida partnereid.

Laskemoona, paukpadruneid ja lõhkepakette hangib Eesti kaitsevägi riigihangetega erasektorist, peamiselt välismaalt.

Aastal 2009 loodi MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit, mis on võtnud Eesti kaitsetööstust koordineeriva organisatsiooni rolli enda kanda. Selle liidu taga on kogemustega, eksportivad ning visiooni omavad reaalsed ettevõtted (ligi 80 ettevõtet), kes on kõrgelt motiveeritud kandma riske ning arendama Eestis koostöös kaitseministeeriumiga välja kaitsetööstusbaasi.

«Kaitseministeerium jätkab ta ka tulevikus kodumaise kaitsetööstuse arendamise toetamist, kuid E-Arsenali kogemus ja õppetunnid on meile näidanud, et riik ei pea selleks ise vahetult ettevõtlusega tegelema,» märkis Kuimet.

«Erinevalt 1990. aastate esimesest poolest, mil E-Arsenal asutati, on tänaseks Eestis terve rida erafirmasid, mis tegelevad kaitsetööstusega ning on paljuski koondunud Eesti Kaitsetööstuse Liitu.»

Kaitseministeeriumi seisukohast on koostöö MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liiduga ning ka sinna mittekuuluvate kaitsetööstusettevõtetega täiesti piisav, et kaitsetööstuse arendamisest rääkida ning ebamääraste eesmärkidega riigile kuuluvat tegijat ei ole sellesse keskkonda juurde vaja.

Riigile kuuluvat ettevõtet ei ole vaja ka riigikaitse seisukohast laiemalt, kuna ohuolukorras ning sõjaajal on võimalik kas lepingute või sundkoormistega tagada oluliste kaitsetööstuse funktsioonide täitmine kaitseväe jaoks.