Kiisler: koos valimisea langetamisega tuleks noortele anda ka muid õigusi

«Mõtleme laiemalt - kui 17-aastaselt saaks valida, siis miks ei või sama vanalt olla erakonnas või MTÜ liige ilma vanema loata? Peaksime vaatama valimisea küsimust koos muude noorte õigustega ühiskonnas,» leidis Kiisler.

Ta meenutas, et initsiatiiv valimisea alandamist analüüsida tuleneb valitsusliidu programmist.
Sel teemal on justiitsministeerium teinud ka analüüsi teiste Euroopa riikide kogemusele toetudes, mis näitab, et tulemus oleks pigem positiivne ja noorte sõna peaks ühiskonnas valjemalt kõlama.

Praegu on noorsootöö seaduses ette nähtud võimalus valida omavalitsuse territooriumil noorte volikogu, kelle tegevust peaks vald või linn toetama ja arvesse võtma. Kiisler kutsus omavalitsusi üles seda võimalust sagedamini kasutama.

Ministeeriumi analüüs näitab, et valimisea alandamise korral suureneks valimisõiguslike inimeste hulk kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2,5 protsenti. 2013. aastal sellist muudatust aga oodata ei ole, sest see eeldaks põhiseaduse muutmist ja võtaks rohkem aega.

Samas vajab valimisea alandamine Kiisleri sõnul märksa laiemat analüüsi. «Näiteks tuleks uurida, kas koolis antav haridus üldse käsitleb piisavalt koolis päevapoliitilisi küsimusi. Kas haridus annab piisavalt ammendavaid vastuseid noortele, et teha oma valikuid?». Muresid tekitab ka see, et valimisea langetamise korral võivad koolid või nende ümbrus kujuneda valimisagitatsiooni tegemise kohaks.