Tallinna vanalinna uus kaitsekord jagab hooned kaitsekategooriatesse

Tallinna vanalinn võeti tervikuna muinsuskaitse alla juba 1966. aastal. Tänu sellele elas vanalinn suuremate kahjudeta üle nii 1960. aastate linnaplaneerimise radikaalse modernismi kui ka 1990. aastate kauboikapitalismi. Kuid mõtlematute või lühiajalisele kasule orienteeritud muudatuste ärahoidmisest olulisem on olnud vanalinna kui terviku väärtustamine. Kasvanud on nii meie endi uhkus oma ajaloolise pärandi üle kui ka rahvusvaheline tunnustatus ja huvi seda külastada.

Vanalinna väärtustamine ja kaitsmine on pidevalt arenev protsess. Eelmisel aastal alustati Muinsuskaitseameti eestvõttel Tallinna vanalinna uue kaitsekorra ette valmistamist. Kaitsekord on kokkulepete kogum muinsuskaitseala hoidmiseks ja arendamiseks. Selle lähtepunktina on sõnastatud üldised eesmärgid, väärtused ja põhimõtted muinsuskaitseala eripära ja pärandi säilitamiseks ning esiletoomiseks linna arendamisel. Muinsuskaitseala piire ei muudeta, kuid suurendatakse oluliste kaugvaadete hulka. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorrale täpsuse ja paindlikkuse lisamiseks jagatakse muinsuskaitseala kaheks erinevate eesmärkide ja nõuetega piirkonnaks ning hooned A-, B- ja C-kaitsekategooriasse.

A-kaitsekategooria

Seni kehtiva korra järgi on kõik muinsuskaitseala hooned võrdsed, st kõikides hoonetes tehtavateks töödeks, ka siseruumides, on vajalik muinsuskaitse luba. Uue kaitsekorraga plaanitakse muuta süsteem paindlikumaks ning anda hoonetele kaitsekategooriate kaupa erinevad nõuded.

A-kaitsekategooria hoone puhul on kultuuriväärtuslik ja muinsuskaitselist tähelepanu vajav lisaks hoone välimusele ka sisemus, sh ruumijaotus, sisetarindid, interjööridetailid (näiteks raiddetailid, siseuksed ja -trepid, ahjud) ning siseviimistluskihid (näiteks paeplaatidest põrandad, parketid, maalingud, stukkdekoor).

Kaitsekorra eelnõuga on A-kaitsekategooriasse jäetud kõik ajaloolised hooned, mille sees on säilinud kesk- ja varauusaegseid konstruktsioone, detaile ja kihistusi, mis on juba leitud või võivad ilmneda tulevaste uuringute ja ümberehituste käigus. Samuti on A-kaitsekategoorias uuemaid hooneid, kus on säilinud väärtuslikke interjööre. Võrreldes teiste Eesti muinsuskaitsealadega on A-kaitsekategooria ettepanek tehtud suhteliselt paljude Tallinna vanalinna majade kohta: ligi ⅔ hoonete kohta, mis ei ole mälestised. Seetõttu püüame mõningate näidete varal selgitada, kuidas ka tagasihoidliku välimusega vanalinna hoonetest, mida on nii väljast kui seest korduvalt ümber ehitatud, tuleb tihti välja väga väärtuslikke ajaloolisi kihistusi, mis teevad need hooned A-kaitsekategooria vääriliseks.

Rataskaevu 4 (viimati tuntud kui Osteria del Gallo Nero) hoonet nimetati 1960ndate inventeerimisel «väikese väärtusega hooneks» ning ka 1990ndate dokumentide järgi oli siseruumides huvipakkuv vaid mantelkorsten, toonastes muinsuskaitse eritingimustes on öeldud, et «detailidelt vaesestunud interjöörides oluliselt huvipakkuvat ei leidu». Hoone oli jagatud väikesteks ilmetuteks korteriteks ning siseruumides midagi väärtuslikku ei paistnud. Vaatamata sellele avastati restaureerimistööde käigus esimese korruse ruumis tervikuna säilinud barokne maalingutega talalagi (18. saj algus) ja kaks ajaloolist raidportaali (16/17. saj). Täna pole meil kahtlust, et hoone interjöör on väga väärtuslik ning väärib A-kaitsekategooriat, kuid me ei teaks seda ilma 1990ndate restaureerimistöödel tehtud avastusteta.

Lai 11 maja fassaad jättis mulje, et kogu hoone pärineb 19. sajandist ja midagi varasemat seal näha ei olnud. Interjööri olukord oli veel paar aastat tagasi väga nukker. Hiljutiste restaureerimistööde käigus aga selgus, et klassitsistliku «kooriku» all on säilinud väga uhked ja haruldased raidkivid ja maalingud. Kunagises elutoas on ornamendi ja kullatisega kaunistatud aknasambad ja siseportaal, mille ülaosast leiab aastaarvu 1547 ja toonase majaomaniku Tönnies Wibbekingki vapi ja nimetähed T ja W. Lisaks on aknapaledele maalitud pidulikus rõivastuses naised, kes sümboliseerivad voorusi Lootust, Õiglust ja Armastust, mis peegeldab toonase omaniku väärtushinnanguid.

Naabermaja Lai 13 metamorfoos on isegi tänavalt näha. Ilmetuvõitu lihtsa klassitsistliku fassaadiga hoonest oli teada, et see ehitati põhjalikult ümber 1849. aastal. Suur oli üllatus, kui selgus, et varasemate hoonete keskaegsed seinad, aknaavad ja isegi värviline viimistlus on ulatuslikult säilinud. Nüüd saab nurgamaja kolme kõrge gooti akna katkeid ja teisi detaile igaüks imetleda. Kuid samasuguseid avastusi pakkus maja interjöör, kus oli nii omal kohal säilinud ja hiljem kinni kaetud kui ka uute seinte ehituseks ära kasutatud keskaegseid raidkive.

B- ja C-kaitsekategooria

Tallinna vanalinna kaitsekorda ette valmistanud töörühm on teinud ettepaneku määrata B-kaitsekategooriasse ainult selliseid maju, mille puhul on kindlalt teada, et siseruumides midagi väärtuslikku olla ei saa: sh hooned, milles ei ole sõjakahjustuste või hilisemate ümberehituste tõttu siseruumides ajaloolisi konstruktsioone säilinud, samuti mitmed nõukogude-aegsed hooned, koopiahooned ja abihooned.

Kui sõjakahjustused on nii suured, et teadaolevalt säilisid ainult fassaadid (nt Müürivahe 14, Suur-Karja 12 ja 14) on tehtud ettepanek määrata need B-kaitsekategooriasse. Hooned, millest jäi sõjajärgsel taastamisel järgi arvestatav hulk ajalooliseid sisekonstruktsioone (nt Harju tn äärsed hooned, Apteegi 3) on jäetud A-kaitsekategooriasse, kuna sellise vanusega linnamajade puhul tähendab iga ajalooline sein suurt leiupotentsiaali. Ajutine varemena seismine väärtuslike ajalooliste detailide ja viimistluskihtide olemasolu võimalust kindlasti ei vähenda – seisis ju Tartu Jaani kirik pärast sõda varemetes 50 aastat, kuid see on sellegipoolest üks meie keskaegse arhitektuuri detailirohkemaid tähtobjekte.

B-kaitsekategooria hoonete puhul ei pea edaspidi siseruumide ümberehitamisel muinsuskaitse osakonna luba ega muinsuskaitse eritingimusi taotlema, välja arvatud keldrikorruse osas. Hoonete maa-aluses osas (keldrikorrustel) jääb tööde tegemise luba nõutavaks kõikide hoonete puhul olenemata nende kaitsekategooriast, kuna Tallinna vanalinna keldrites on tihti säilinud keskaega ulatuvaid hooneosi ja arheoloogiline kultuurkiht.

C-kaitsekategooriasse on määratud ehitised, mis ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning seetõttu saab nendega seotud asjaajamist lihtsustada – enam ei pea hoone maapealse osa ümberehitamisel taotlema eritingimusi ega Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Üldjuhul piisab ehitusloast, mille Muinsuskaitse osakond kooskõlastab. C-kaitsekategoorias on elektrialajaamad, kuurid, garaažid jms vähese arhitektuurse väärtuse ja ruumimõjuga hooned. Eelnõuga ei ole lubatud selliste hoonete laiendamine, vaid neid võib rekonstrueerida vaid olemasolevas mahus või lammutada.

Tallinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos lisade, seletuskirja ja alusuuringutega leiate lehelt muinsuskaitseamet.ee/tallinnakaitsekord ning sellega saab tutvuda ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas (Raekoja plats 12) ja Muinsuskaitseameti Tallinna kontoris (Pikk 2).

Eelnõu avaliku väljapaneku ajal, kuni 23. juulini 2023 on kõigil võimalik esitada selle kohta kohta arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult, saates need Muinsuskaitseametile e-posti teel info@muinsuskaitseamet.ee või aadressil Pikk tn 2, Tallinn. Igal kinnisvaraomanikul on võimalus oma maja kaitsekategooria ettepanek üle vaadata ning juhul, kui pakutud kaitsekategooria tundub põhjendamatu või ekslik, siis nüüd on õige aeg saata selle kohta enda ettepanek.