Karilaid erakonna aukohtule: vene tiiva esindajad on loonud meie liikmetele õhulosse (7)

«Ismail Mirzojev ja Aleksandr Iro, kes kaebasid mind aukohtusse, väitsid, et sellised väljendid nagu «vene tiib» ja «liiga isamaaline annetus» mõjuvad neile solvavalt ning põhiseaduse kontekstis diskrimineerivalt. Minu selgitus: igal inimesel on rahvus ja emakeel. Ja on ka igati mõistetav, kui poliitik oma rahvuse liikmena esindab samast rahvusest valijate väärtusi ja ka maailmavaadet. Veel parem, kui ta teeb seda võimalikult ausalt ja avalikult ehk mitte oma rahvust, emakeelt või iseenese või oma valijate poliitilisi huvisid kuidagi varjates või eitades,» lausus Karilaid.

Tema sõnul on Keskerakond alati olnud avatud ja salliv kõigi rahvuste suhtes juba Rahvarinde aegadest. «Suur osa venekeelseid elanikke toetasid kriitilistel hetkedel Eesti iseseisvust ega läinud kaasa Interrinde püüdega jätta meid Kremli ega kremlimeelsete meelevalda. Keskerakond on alati toonud poliitikasse kõige rohkem siinseid muukeelseid ehk tegelikult venekeelseid elanikke,» toonitas Karilaid. Ta rõhutas, et suur osa venekeelsetest inimestest soovib panna oma lapsi eesti lasteaeda ja kooli, toetades nii oma laste tulevikku ja ka eesti keele elujõudu ja kestmajäämist. 

«Kui Keskerakonna juhatuse enamus otsustas tagasi lükata Keskerakonnale Parvel Pruunsilla tehtud rahalise annetuse, siis ühelt poolt domineerisid annetuse tagasilükkajate seas faktiliselt valdavalt vene emakeelega erakonnakaaslased. Samas pole antud juhul küsimus kellegi rahvuses, vaid pigem mentaliteedis ehk teatud isikute ringi läbivalt väga ühtsetes hoiakutes kõiges, mis puudutab venekeelsete elanike väidetavaid soove,» selgitas Karilaid aukohtule. 

Maailmavaateline konflikt erakonna sees

Näiteks kuigi suur osa venekeelsetest elanikest soovib panna oma lapse eesti kooli, on Keskerakonna vene tiiva esindajad olnud pikki aastaid eestikeelsele kooliharidusele ülemineku vastu, sest see polevat vajalik ega ka võimalik, lisas Karilaid. 

«Vene tiivale andis omapoolse defineeringu Yana Toom (15.03.2019), kus ta väitis, et hääletus Keskerakonna juhatuses läbis etnilist joont ja tõesti on tekkinud nn vene tiib ja tema on selle esindaja. Kaebuse esitajad küsigu julgelt mõiste maaletoojalt. Keskerakond kui poliitiline tsentrijõud kätkeb endas erinevaid vaateid, mis äärmusluse vältimiseks seotakse ühisosa otsides tervikuks,» rõhutas Karilaid. 

«Isamaalisus ja eestimeelsus ei tähenda vaid iga paari aasta tagant laulupeol rahvariietes sammumist – süda ja otsused peavad kriisihetkedel olema õiges kohas.»

Ta jätkas, et peale Venemaa kallaletungi Ukrainale on ühtne eesti kool üle Eesti elementaarne. «Kahjuks on Keskerakonna ridades loodud ka meie liikmetele õhulosse, et kui Keskerakond oleks Reformierakonnaga edasi olnud valitsuses, siis oleks Ratas või Kõlvart koos Kaja Kallasega vene kooli ära päästnud,» nentis Karilaid. «Ka punamonumente poleks avalikus ruumis säilitatud ega ka jäetud vene kodanikele relvalubasid, kui Keskerakond oleks kümne küünega kinni hoidnud Reformierakonnast,» lisas Karilaid. 

300 000-eurose maailmavaatelise annetuse tagasilükkamine 9:7 häälte suhtega väljendas seda maailmavaatelist konflikti ka erakonna sees. «Seda võis täheldada juba ka keskfraktsiooni hääletusel riigikogus 23. veebruaril 2022 aastal, kus Vene riiki määratleti agressorriiigina. Kas Keskerakonna 10 puudunud häält kaalukal hääletusel riigikogus võisid tuua kaasa ka riigikogu valimistel 10 mandaadi kaotamise?» kirjutas Karilaid. 

«Seda pole vaja tõestada, aga igal juhul tekitati Keskerakonnale suur mainekahju. Kui me rahvustest Keskerakonnas rääkida ei tohi, siis seda kummalisemana kõlavad koosolekutel mõnede erakonnalaaslaste viited venekeelsete poliitikute suuremale häälte panusele võrreldes Keskerakonna eesti keele emakeelega poliitikutega,» kirjutas ta aukohtule. 

«Kas see pole rahvuste baasil lahterdamine?» küsib Karilaid ja jätkab: «Kaebuse allkirjastajad küsigu seda otse algallikast. Pronkssõduri juurde ei vii ka lilli ainult vene rahvusest inimesed. See on ajalookäsitluse ja sisemiste hoiakute, veendumuste ja vaadete küsimus. On selge, et isamaalisus ja eestimeelsus ei tähenda vaid iga paari aasta tagant laulupeol rahvariietes sammumist – süda ja otsused peavad kriisihetkedel olema õiges kohas.»