Tallinn hakkab haljasaladelt umbrohtu niitma

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg ütles, et linn lubab niitmistöid uutel ehitusobjektidel ja pärast kaevetöid taastatud haljastusel, kus domineerivad harilik malts ja teised sissetunginud liigid. «Lubasime taas oma lepingupartneritel niita, kuid üksnes neid alasid, mis on täielikult maltsastunud. Invasiivsete taimeliikide kontrollimatu levik segab nii tavalise muru kui ka liigirikka haljastuse kasvu ja seepärast on sekkumine paratamatu,» märkis Sulg.

Eelkõige puudutab otsus hiljuti valminud objekte, kus soovitud haljastus ei ole jõudnud veel tärgata ega elujõuliseks kasvada. Näiteks mullu rekonstrueeritud Rannamõisa tee äärde rajati eelmisel aastal lilleniidu seemnekülv. Praegu domineerib seal harilik malts, mille lehestiku suurus ja taime võimsus on viinud maapinnas olevad lilleniiduseemned täielikku valguspuudulikkusesse. Seemnetel on tekkinud arenguhälbed ja suur tõenäosusega hävib külv kogu alal.

Samuti jätkatakse arvukate sissetunginud liikide niitmist, mis vajavad kiiremat tegutsemist. «Kadrioru pargi niiduaasadel on viimasel kümnendil hakanud levima hariliku naadi, oblikate ja nõgeste erinevad liigid ning harilik angervaks. Vihmaste ilmade pärast on need arenenud kriitilisse faasi. Et nende levikut piirata, alustatakse niitmisega kohe pärast õitsemise lõppemist, hiljem korjatakse kokku niidujäägid ja need viiakse komposteerimisele,» ütles Kadrioru pargi direktor Ain Järve.

Ülejäänud taimedele jääb niitmise keeld kehtima. Tallinn on järjepidevalt vähendanud haljasalade niitmise mahtu. Alates möödunud aasta 1. detsembrist kehtivad linnas uued lepingud erinevate haljasalade hooldamiseks, mis näevad ette senisest vähem intensiivset niitmist. Lisaks sellele rajas Tallinn tänavu üle linna 14 lilleniitu, et rikastada linnaruumi, tõsta liigirikkust ja vähendada soojussaare efekti. Kokku rajatakse 3,5 hektarit kodumaiste taimedega niite.