Tallinna Toomkiriku vapikollektsioon sai väärika täienduse

Pidulikust sündmusest võtsid osa Mohrenschildite suguvõsa liikmed Austriast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt ning sõbrad Eestist. Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru sõnul on see Toomkirikus 108. puidust nikerdatud vappepitaaf ja oma vanuselt on see kõige vanem, aastast 1675, seega enne kogu Toompea ja kiriku 1684. aasta põlengut.

«Põhjus on lihtne, sest see vappeptaaf oli sellel ajal Nigulistes. Tegemist on ajaloolise sündmusega ka Toomkiriku jaoks, sest koostöös Eesti Kunstimuuseumi, Toomkogudusega ning perekonnaga saame välja tuua niivõrd vana ja auväärse eseme ja ta sobitub suurpäraselt Põhja-Euroopa suurimasse vappepitaafide kollektsiooni. Eesti Kunstimuuseum deponeerib vappepitaafi Toomkirikusse, just nii saab see oma loomulikus ümbruses kõige paremini nähtavaks ja üht Eesti aadliperekonna lugu jutustavaks,» rääkis Tuhkru.

«Meie pere jaoks on suur päev, et saame Johann von Mohrenschildti taastatud vapiepitaafi taas avalikult nähtavaks teha. Avaldame suurt tänu abi eest restaureerimisel ja paljudele toetajatele, kes selle ürituse teoks tegid. Meie suguvõsa juured on selles imelise riigis ja nende suurepäraste inimeste seas ning meil on hea meel, et saame seda Toomkiriku külastajatega jagada,» ütles von Mohrenschildtide perekonnaühingu esimees Nikolaus von Mohrenschildt.

Mohrenschiltide suguvõsa on lähedalt seotud Eesti ja Tallinnaga. Suguvõsale panid alguse Tallinna raehärra Johann Kochi (surn 1630) pojad Johann ja Bernhard, kes aadeldati Rootsi kuninganna Kristiina poolt 20. septembril 1650 «Morensköldiks», millest tuleneb saksa keelne nimi Mohrenschildt. Perekonnapärimuse kohaselt toimus aadeldamine Tallinnas Mustpeade majas, kuna see nimi ja vapp (millel kujutatud mauri ja kahte tähte) viitavad mõlema venna kuulumisele Mustpeade vennaskonda. Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kanti Mohrenschildtide suguvõsa 14. veebruaril 1746 numbri all 67.

Mohrenschildtidele kuulus Põhja-Eestis läbi aegade mitmeid mõisasid, millest üks olulisemaid oli Harju-Risti (saksa keeles Kreutzhof). 1765. aasta maaraamatu andmetel oli Mohrenschildtidel Eestis 12 mõisa peale kokku 38 000 hektarit maad, millega nad olid jõukuselt 7. kohal. 1919. aasta mõisate sundvõõrandamise ajaks oli Mohrenschildtidel neli mõisa (Nurme, Uniküla, Sooniste, Leevre) ja Kõltsu suvituskoht Laulasmaal.

Algselt Niguliste kirikus olnud vendade Mohrenschildtide vapid said kõvasti kannatada 1944. aasta Tallinna pommitamise järel toimunud kiriku põlengus. Johann von Mohrenschildti vappepitaafi taastas perekonna toel konserveerimiskeskus Kanut 2019. aastal ning see kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse.