/nginx/o/2022/11/11/14954425t1hc9d4.png)
Meedia riiklik järelevalveasutus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) tegi kultuuriministrile ettepaneku lisada meediateenuste seaduse eelnõusse kohustus tagada faktide ja sündmuste tõene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine uudistesaadetes.
Amet täpsustas kirjas, et selline kohustus soodustaks arvamuste vaba kujunemist.
«Viimastel aastatel on eriti selgelt ilmnenud desinformatsiooni negatiivne mõju inimeste tervisele ja elule, demokraatlikele protsessidele ja nende legitiimsusele, avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Desinformatsiooni kujutatav oht on ilmnenud nii COVID-19 pandeemia kui Venemaa täiemahulise agressiooni käigus Ukraina vastu,» loetles amet põhjenduseks ning lisas, et seetõttu on oluline, et riik võtaks kasutusele kõikvõimalikud meetmed, et kaitsta eetilist vaba ajakirjandust, rahva tervist ja põhiseaduslikku korda.
TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla rääkis ERR-ile, et mõte tuleb tegelikult Euroopa Liidus juba kehtivast piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonist, mille sarnane regulatsioon kehtib juba ka Ühendkuningriikides ja Lätis.
«Selle sätte mõte on teadvustada nii-öelda enesedistsipliini igale meediateenuse osutajale, et see info, mis uudistesaadetes antakse, peab tõesti olema tasakaalustatud ja erapooletu. See ei tohi ühe või teise poole selgeid huvisid teenida,» rääkis Rohtla rahvusringhäälingule.
Ehkki TTJA ettepanek hõlmas eeskätt n-ö klassikalisi uudissaateid, siis meediaseaduse puhul puudutaks see ajakirjandust laiemalt, sh veebisaateid. Mõjuulatus on Rohtla sõnul veel aga arutelukoht. «See põhimõte kajastub tegelikult ajakirjanduse eetikakoodeksis ehk siis igal juhul peab see tegevus olema erapooletu ja tasakaalustatud.»
Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on juba välja toodud, et TTJA võiks telekanalitele lubade väljastamisel konsulteerida rahapesu andmekaitsebüroo ja kaitsepolitseiga, et tutvuda näiteks kanali omaniku taustaga. Amet tahab aga täpsustada, et vastavalt ametite nõuandele võiks neil olla õigus ka loa väljastamisest keelduda.
Väljatöötamiskavatsusele arvamust avaldanud meedialiit tõi esmalt välja, et oleks aeg alustada arutelusid lähiaastatel jõustuva Euroopa Meediavabadusakti (EMFA) ja sellele
/nginx/o/2022/10/12/14894749t1he03f.jpg)
nimetatava Eesti esindaja teemal – akti jõustudes oleks meedia niigi senisest enam reguleeritud. «Meedialiit nõustub, et tänase meediateenuse seaduse üle järelevalveks võib TTJA olla kohane asutus, kuid EMFA nõukotta kuulumiseks peaks Eesti esindaja olema ajakirjandusekspert, mitte tehnilise järelevalve ekspert.»
«Meedialiit on täielikult ja absoluutselt vastu väljatöötamiskavatsuses välja toodud seisukohale nagu saaks täitevvõim (TTJA) olla terve meediaturu mõttes sõltumatu meediaregulaator,» kommenteeris liit TTJA mõtet meediat sisuliselt reguleerima hakata.
«Ajakirjandus saab olla sõltumatu üksnes siis, kui ta ei ole ei otseselt ega kaudselt allutatud täitevvõimu kontrollile. Euroopa Meediavabadusakti (EMFA) peamiseks eesmärgiks on kaitsta meediaväljaannete sõltumatust ja pluralismi meediaturul, ajakirjandust täitevvõimule allutades tegutseks Eesti EMFA peamisele eesmärgile vastassuunas,» selgitas liit.
Liit täpsustas, et nad ei vaidle samas vastu TTJA tehnilisele järelevalvele ega sellele, et amet astub samme nt Vene propaganda kättesaadavuse piiramiseks.
Ajakirjanike liidu hinnangul väljendab seadusega tõe ja tasakaalustatuse kohustuse kehtestamine usaldamatust Eesti ajakirjanduse vastu. Samuti soodustab see liidu silmis ajakirjanike enesetsensuuri ning uudiste pro forma tasakaalustamise püüdeid. Samas ei mõju see tõenäoliselt meediaväljal tegutsevaile ajakirjanduslaadsetele kanalitele. «Eesti ajakirjandusvabaduse peamine tugi on usaldusväärne eneseregulatsioon, milles sisu hindavad ajakirjanikud ja eksperdid, mitte ametnikud ega poliitikud,» lisas liidu juht Helle Tiikmaa.
«Meedialiit on täielikult ja absoluutselt vastu väljatöötamiskavatsuses välja toodud seisukohale, nagu saaks täitevvõim (tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) olla terve meediaturu mõttes sõltumatu meediaregulaator,» kommenteeris ka meediaettevõtete liidu juht Merle Viirmaa-Treifeldt. Lähiaastail jõustub Euroopa meediavabadusakt (EMFA), mis peaks nii avalik-õiguslikku, kui ka erameediat reguleerima ja kaitsma. TTJA ettepanekut arvesse võttes tegutseks Eesti liidu meelest selle akti eesmärgile vastassuunas
Kultuuriministeeriumi meedianõuniku Andres Jõesaare sõnul on sõltumatu ja kvaliteetne ajakirjandus demokraatia toimimise üks alustaladest ning ministeeriumi silmis on Eesti meediamajad neil lasuvat suurt vastutust hästi tunnetanud: «Veerand sajandit tagasi
/nginx/o/2022/05/19/14562576t1hb6f8.jpg)
eneseregulatsiooni korras kehtestanud meedia toimimise reeglistik - Eesti ajakirjanduseetika koodeks - toimib hästi ka täna. Täna puudub vajadus Eesti ajakirjandusväljaannete sisu täiendavaks regulatsiooniks.»
Jõesaar toonitas eelnõu valguses, et Euroopa Liidul on siiski vaja jätkata ja tõhustada Venemaa propagandakanalite leviku piiramist ka internetis ja SAT-TV kanalites. «Nendel pole midagi ühist vaba meediaga, vaid need on infosõja relvad. Parim viis agressoriga võitlemiseks on pakkuda vaatajatele, lugejatele ja kuulajatele Eesti meediamajade poolt loodud ja vahendatud kõrgekvaliteetset sisu.»
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)