OTSE POSTIMEHEST ⟩ Sünoptik Helve Meitern: laulupeol on vaja end nii päikese kui ka vihma eest kaitsta

Millal teil tuli esimest korda laulu- ja tantsupeo jaoks ilma ennustada?

See oli aastal 2009. Õnneks oli tookord päris hea ilm, nii et aeti kuivalt läbi. Aga kuna laulupidu venis ettenähtust pikemaks, said viimased külastajad siiski kaela sahmaka vihma.

Ajaloost on teada, et tõsine sadu oli 1960. aasta laulupeol. 2004. aastal jäeti paduvihma pärast ametlik rongkäik ära, ent kadunud maestro Eri Klas kutsus pidulisi sellest hoolimata laulupeo tule järel ühiselt lauluväljakule sammuma. Kumba on pidude ajal olnud rohkem: kas päikest või vihma?

Päikest on olnud kahtlemata rohkem, sest pärast vihma tuleb päike välja. Umbes kolmandik laulu- ja tantsupidudest on olnud ka päris kuivad, mis tähendab, et enamusel kordadest on vähemalt mingi vihmasagar taevast alla tulnud. 2004. aasta peol oli vett muidugi eriti palju - siis sadas korraga maha üle poole kuu normist.

Mis ilma meil eeloleval laulupeol reedest pühapäevani oodata on - kas tuleb selga ajada paksud vammused, kimbutab paduvihm või särab päike?

Ei ole ühte ega teist, ent kõike on natuke. Reedel saab tantsijatel olema päris hea päev, mõni vihmasagar võib küll tulla, aga peolised jäävad ilma suurema sajuta.

Laupäeva osas on eri ilmamudelid praegu küll ühte meelt – suurem vihm tuleb. Hommikul kella 9-11 paiku peaks Tallinnasse jõudma frontaalsadu ehk üks külmafront läheb siit üle ja see toob vihma. Nii et soovitan tantsupeole vihmakeebid kindlasti kaasa võtta. Paari-kolme tunniga peaks vihm siiski lõppema. Vihma ajal langeb temperatuur 17-18 kraadini, siis on jahe, mis tähendab, et oleks hea, kui seal keebi all oleks ka midagi sooja. Muul ajal on õhk soe.

Pühapäeva kohta võin kinnitada, et ilmamudelid erinevad – mõned annavad kuivemat, mõned vihmasemat pilti. Siiski on küllalt suur tõenäosus, et lõuna poolt tulev kõrgrõhkkond puksib madalrõhkkonna Eesti pealt ära ja vihma palju ei saja. Ja kui sajab, siis pigem õhtupoole. Aga seda, et me päris hoovihmata läbi saame, lubada praegu küll ei julge. See oleks juba suur õnn, kui me pühapäeval laululaval päris ilma sajuta jääme.

Aurulokid võib siis peole minnes tegemata jätta, aga kas peakatte peaks kaasa võtma?

No ikka, sest kui suvine päike tuleb pilve tagant välja, ja seda ta enne ja pärast vihma teeb, tõuseb temperatuur kohe üle 20 kraadi. Nii et kõike on laulupeol vaja – end nii päikese kui ka vihma eest kaitsta.

Möödunud suvi oli põuane, sel aastal on see olnud veel kuivem. Mis suvest edasi saab?

Jah, juunikuud on meil läinud varasemast soojemaks, suved aga üldse septembri arvelt pikemaks.

Tänavu ei ole sadu siiani kõikjale jagunud. Saime just teisipäeval riielda, et kuigi Saaremaa sisemaal pole vihma tulnud, ei hoiata ilmateenistus seal suure tuleohu eest. Kuivad on ka Loode- ja Lõuna-Eesti. Praegu tundub, et juuli esimene pool tuleb hoovihmadega. Loodame, et siis jätkub sademeid natuke igale poole.

Pärast seda saab kõrgrõhkkond taas ülekaalu ja ilm muutub kuivemaks, ent päris põuaseks tõenäoliselt see suvi enam ei kujune. Küll aga jääb see üsna soojaks, normist kõrgemaks. Teisalt kipuvad pikaajalised prognoosid ka ajas muutuma.

Muutuma kipuvad ka lühiajalised prognoosid. Kui sageli ilmainfo uueneb?

Asukohapõhist prognoosi muudetakse meil neli korda ööpäevas. Võin siia juurde kohe öelda, et hommikupoolsed prognoosid – kella 10 ja 13 vahel – on ilmamudelitel olnud seni kõige täpsemad.

Kui täpselt te oskate ette ennustada, et laululava kohal tuleb varsti äikest?

Võib-olla ehk paar tundi ette. Ainuüksi soojus äikest ei tekita, selleks läheb vaja ka niiskust ja külma õhumassi. Külm õhk võib siia jõuda põhjast, aga ka Atlandilt. Ent nüüd on ka ookean soojem kui varem. Ja ega sel aastal suuri torme polegi olnud.

Täiesti tavaline on ka selline olukord, kus Kadriorus sajab, aga laululaval mitte. Suviste hoovihmapilvede puhul on väga raske öelda, kust läheb pilvepiir. Teisipäeval vaatasin radari pealt, kuidas üks pilv liikus ilmajaama poole, aga vihm sadas enne meieni jõudmist maha, mille peale muutis pilv suunda ja liikus otse linna peale.

Millist ilmaportaali soovitate Eestis kasutada – kas norrakate yr.no või meie oma ilmateenistus.ee?

Mõlemad lähtuvad samast alginfost, mis laekub Euroopa keskusest. Seejärel lisab igaüks mudelisse oma täiendavad andmed. Yr.no visuaal on väga hea. Meie mudelprognoos peaks töötama täpsemalt, aga selleks tuleks prognoosi sisse minna, sest sünoptiku poolt lisatud tekstiinfo uueneb veebilehel vaid kaks korda ööpäevas ja on üldisem, kogu Eesti jaoks.

Kas ja millist mõju avaldavad ilmastikule Ukraina sõjas plahvatavad pommid või puruks lastud tamm?

Ukraina on ilmastiku mõttes meile väga lähedal, ja nagu öeldakse - liblika tiivalöök Brasiilias võib tekitada tormi Atlandil. Minu arvates on sõja mõju väga suur, kuigi mingit teaduslikku tõendust selleks veel ette näidata ei ole.

Õhk on ju pidevas liikumises, mis tähendab, et sõjakoldest jõuab siia igasugu osakesi – need seovad vett, mis tekitavad sademeid. Sademed ongi tänavu siia tulnud ebatüüpiliselt just lõuna poolt, tavaliselt saabuvad need läänest või Mustalt merelt. Mudelites neid mõjusid veel pole. Võib-olla on see ka põhjus, miks praegu Euroopa pikaajalised prognoosid enam tegelikkusega nii hästi kokku ei lähe kui mõned aastad tagasi.