Lauluväljakul avati laulupidude allee

Linnapea Mihhail Kõlvart (KE) meenutas, kuidas ta kümmekond aastat tagasi abilinnapeana jalutas koos Lauluväljaku tollase direktoriga laulupeomüürist mööda ning juba siis oli jutuks traditsiooni taaselustamine. «Nüüd on see meie jaoks oluline ajaloo osa sõna otseses mõttes kivisse raiutud,» ütles Kõlvart.

«Turistid on minu käest küsinud, et kas iseseisvuse saabumisega lõppesid laulupeod ära. Sest 1994. aastani on kõik kivisse raiutud ja siis on asi soiku jäänud. Nüüd on hea meel tõdeda, et just noorte laulu- ja tantsupeo eel saame täita ammuse lubaduse ning jätkata traditsiooniga, mille kohaselt saab kõigi üldlaulupidude kollektiivide ning lauljate arv kivisse raiutud,» rääkis Tallinna Lauluväljaku juht Urmo Saareoja.

Allee paikneb Mäe värava vahetus läheduses ning viib jalutaja 1969. aastal rajatud laulupeomüürini, millega tähistati saja aasta möödumist I üldlaulupeost. Müüri kividesse on raiutud laulupidudel kollektiivide ning lauljate arv. 1994. aastal ilus traditsioon katkes ning nüüd jätkatakse seda alleed ääristavate mälestuskividega, millele on kantud pärast 1994. aastat toimunud laulupidude info. Samuti on allee ääres olevad pingid pühendatud Eesti koorimuusika suurkujudele.

«Siinne tammede allee loodi 1969. aastal, kui istutati sada tammepuud. See allee siin räägib meile üldlaulupidudest, aga noorte laulupeod täiendavad üldlaulupidusid. Eks tänased noored lauljad on need, kes ka üldlaulupeol laulukaare alla kokku tulevad,» lausus Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Margus Toomla.

Ta lisas, et 2000. aastatel, kui sihtasutust juhtis Aet Maatee, sai iga laulupidu endale ka tunnuslause või tunnusnimetuse. Nüüd on tahvlitel lisaks laulupidudest osavõtnud lauljate ja kollektiivide arvule tahvlitele pandud ka tunnuslaused.

Allee rajamine on järjekordne etapp Lauluväljaku Mäe ala uuendamisest, varem on valminud kohvik-paviljon «Aste» ning installatsioon «Ilmaratas». Projekti maksumus on umbes 60 000 eurot.