Võrtsjärvel teadust teinud mehed said lõpliku kohtuvõidu

Meeste õigeksmõistmine jõustus, sest riigikohus ei võtnud 20. juunil keskkonnaameti esitatud kassatsioonkaebust arutusele.

Prokuratuur süüdistas Jüri Zirki ja Ain Järvaltit kalapüügi nõuete rikkumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale.

Süüdistatavatele oli väljastatud eripüügiluba keskkonnauuringute tegemiseks ning lisatingimusena oli loale märgitud keeld püütud kalu müüa.

Kuigi leidis tuvastamist, et vähemalt osad kalad on pärast teadusuuringuid müüdud, mõistis kohus mõlemad mehed õigeks.

Kalapüügiseaduse kohaselt on eripüüki võimalik vaid loal nimetatud eesmärgil.

Prokuratuuri hinnangul oli teaduse tegemine süüdistatavate jaoks kõrvaleesmärk ning nende põhieesmärk oli püütud kalad müüa. Sellest tulenevalt käsitles prokuratuur Zirki ja Järvalti tegevust ilma loata kutselise kalapüügina, mis tekitab keskkonnale kahju.

Kohus ei nõustunud prokuratuuri õigusliku käsitlusega kutselisest kalapüügist. Kuigi süüdistatavad rikkusid loa lisatingimust, ei tekitanud nende tegevus keskkonnale kahju.

Kohus toonitas, et ka kõrvaleesmärk on eesmärk, mis täidab maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt koosseisu ära. Kui süüdistaja hinnangul oli teaduse tegemine kasvõi kõrvaleesmärgina olemas, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kalu ei püütud eripüügiõigusega.

Karistusseadustiku kohaselt saab kriminaalvastutus järgneda vaid juhul kui püüginõuete rikkumisena tulemusena on keskkonnale tekkinud oluline ehk vähemalt 4000 euro suurune kahju.

Lisaks süüdistati Järvaltit nõuetele mittevastava püügivahendi kasutamiseks. Kohus leidis ka selles osas, et keskkonnale ei ole kahju tekitatud.

Süüdistatavate tegevus võib vastata väärteo tunnustele, kuid väärteomenetlus on aegumise tõttu välistatud, tõdes kohus.

Kuivõrd kohus mõistis mehed neile esitatud süüdistustes õigeks, jättis kohus esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata.